Tööinspektsioonini on jõudnud küsimusi, kus tööandjad on töötajatelt nõudnud, et töötajad tagastaks neile makstud 150 eurot miinimumtöötasu ettekäändega, et muidu ei maksa Töötukassa eriolukorra tõttu ette nähtud hüvitist. See ei ole aga kindlasti õige. Tööelu portaalis annab selgituse Tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Lugeja küsib: „Tööandja maksis mulle märtsikuu töötasu 150 eurot ning selgitas, et ülejäänud osa saan töötukassalt. Lisaks ütles tööandja, et töötukassa osa saan ma ainult juhul, kui ma tööandja makstud 150 eurot talle kohe sularahas tagasi maksan. Teistelt töötajatelt nõuti paberile allkirja, et nad on 150 eurot saanud sularahas, aga tegelikult ei ole nad saanud midagi. Kas ma pean tööandjale 150 eurot tagasi andma?“
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar: „Töötukassa maksab tööandjale töötasu hüvitist vaid juhul, kui on täidetud kindlad eeldused. Üks eeldus töötasu hüvitise taotlemiseks on, et tööandja peab olema maksnud oma osa, milleks on 150 eurot. Tegemist on töötasu osaga, mida töötajal on õigus tööandjalt saada. Seega ei saa tööandja seda töötajalt tagasi nõuda või petta töötukassat kirjaliku dokumendiga, millest nähtub, et töötajale on 150 eurot makstud sularahas, ehkki tegelikkuses pole töötajale seda makstud. Töötajal on õigus tööandja makstud töötasu osa endale jätta ning tööandjal ei ole õigust seda tagasi nõuda.
Kui tööandja on jätnud töötajale 150 eurot maksmata, on töötajal õigus nõuda tööandjalt saamata jäänud töötasu. Kui töötajad on allkirjastanud dokumendi, kus seisab, et töötajatele maksti see osa sularahas, võib vaidluse korral olla väga keeruline tõendada, et seda tegelikult ei makstud. Seega peaks ka töötaja ise hoiduma allkirjastamast dokumente, mis tegelikkusele ei vasta. Kui ta sellise dokumendi allkirjastab, aitab ta kaasa tööandja pettusele, mis võib lõppeda sellega, et töötukassa hüvitist ei maksa.“
