Reformierakondlase Kristen Michali tarkusepäeval Eesti Päevalehes avaldatud arvamuslugu tekitas Riigikogu liikmes Heiki Hepneris hämmingut. Kahe lehekülje jagu keerutamist, et öelda, et II samba küsimuses ei seisa ta mitte pensionikogujate, vaid pankade poolel.
Michali jõuetut demagoogiat pole mõtet sõnasõnalt põhjalikult analüüsida, sest on selge, et tema näol on tegu pankade lojaalse lobitöölisega. Kõige häälekamad II samba reformimise vastased ongi juhtumisi pangad oma fondihalduritega. Mis põhjustel on nad nii raevukalt II samba reformi vastu rivistunud? Põhjuseid on ligi 4,5 miljardi euro eest. Raha, mis kogumispensioni fondides seisab.
See võiks teoorias anda hea aluse tubliks tootluseks targa juhtimise korral, kuid reaalsus on vastupidine. II samba reformi vastased demoniseerivad pankade fondihaldurite asemel hoopis tavalisi eesti inimesi, kes ei pidavat oskama oma rahaga ümber käia. Seega leiab Michal, et las fondihaldurid eksperimenteerivad rahadega julgelt edasi – ekslikke otsused võivad teha ainult nemad, kuid mitte raha omanikud ise.
Samuti on praegune II samba ja fondihalduse kord kasulik nendele Eesti ettevõtjatele, kes saavad seeläbi endale soodsaid investeeringuid – muidugi asutakse kaitseliinile, kui peaks hakkama ise aktiivselt investoreid otsima. Selle investeeringu kasumi teenibki ettevõtja, fondi toel töötav fondijuht ja pank läbi oma fondi. Fondijuhi eesmärk peaks aga juba seaduse järgi olema enda investori ehk tavalise pensionikoguja huvide kaitsmine. Fondihalduritele on tegu lihtsa ja kindal rahateenimise viisiga, samas on neil ununenud investeeringute tegelik eesmärk, tulevaste pensionäride huvid. Miks ei võiks tulevased pensionärid otse meie ettevõtlusse investeerida ja saada osa kasumist, mis täna läheb pankadele.
Inimese võimalus ise otsustada, kuidas oma varasid kasutada, ajab fondijuhtidel ja nendega tihedalt koostööd tegevatel riskikapitalistidel meele mõruks. Neile sülle kukkunud raha võetakse käest ning tuleb võrkkiigelt maha ronida, tööle asuda ning reaalset tootlust näitama või investoreid otsima hakata.
Selliste tegelaste taha ongi „parempoolse“ ja näiliselt vabadusi ihkava Reformierakonna juhtpoliitik Kristen Michal nüüd asunud. Hämmastav kui nobedalt on ta maailmavaate ja ideaalid hüljanud ning pankadele tasuta suhtekorraldusteenust pakkuma asunud.
Michal ütleb, et pensioni ja majanduse kasvamine käivad käsikäes. Eesti majandus on viimased 20 aastat jõudsalt kasvanud ja absoluutarvude poolest ka pension (I sammas), samuti hinnad ja üldine elatustase. Fondide tootlus pole aga ühelegi eelmainitutest järele jõudnud. Raha põleb ja II samba fondid pole ennast suure enamuse kogujate jaoks tõestanud.
Raha, mis Reformierakondlaste sõnul on inimeste enda oma, nende isiklikud säästud pensionipõlveks, on riigi sunnil käest ära võetud ja sinu käeulatusest eemale paigutatud. Ometigi kordavad pangad, Michal ja Reformierakonna teised fondihaldurite lobistid, et kõik on kõige paremas korras: see on normaalne, et sa oma rahast ilma jääd.
Tuled ühel päeval töölt koju ja avastad, et keegi võõras on end sinu loata sisse seadnud ning keeldub lahkumast. Küll aga konstateerib ta, et kõik on korras, sest maja on endiselt sinu nimel, ainult et seal elab nüüd tema. Kõik kuulub sulle ja pensionile minnes saad ühte tuppa tagasi kolida. Muuseas pead sa võõrale seal elamise eest veel haldustasu ka maksma. Kõik on hästi, sest taaskord: maja kuulub endiselt sinule ehk midagi pole sult ära võetud.
Imelik on lugeda, et tulevased pensionärid peavad olema doonoriks pankadele, et siis pensionipõlves mingi osa oma rahast tilkhaaval tagasi saada. Michali uskumatu mõttetöö tulemusena on panka enda rahale järele minevast pensionärist saanud pangaröövel. Absurdne!
Valgas, genealoogide suvepäeva ekskursioonil augustikuus osundati ühe mehikese kurvale saatusele. Tema müünud maha oma metsa – ja seejärel joonud ennast surnuks.
Nii võiski olla, aga kes tahaks selle loo alusel ära keelata metsade müüki?
Rahva rumalaks kuulutajad polegi veel oma pensionisamba propagandast maksimumi välja pigistanud ja joomarluse tõkestamisele rõhuma rutanud!
Aga üksköik kus kaubanduskeskusesse sisened,vaatavad Sulle näkku pankade esindajad,kes püüavad aga kliente,et nendele ikka omaarust selgitustööd tegema hakata pensionifondide kohta.Pange aga investeeringutesse ja ärge ikka mitte välja vötke,haldustasusi on ju alandatud ja mida köike veel….Röövlikari!!!!!Häbi neil ka pole-kui palju nad juba rahva ,(pensionäride)raha VARASTANUD ON JA IKKA VEEL VÄHE!Ükskord peab sellel löpp olema!Aeg oleks pankadel körbeda!!