Euroopa Parlament valis praeguse Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks, vahendab BNS. Von der Leyeni poolt hääletas 383 saadikut, vastu 327 saadikut. Erapooletuks jäi 23 saadikut ning üks hääl oli kehtetu. Hääletamisest võttis osa 733 saadikut.
Alates 2005. aastast Saksa kantsleri Angela Merkeli valitsustes töötanud von der Leyen vahetab hiljem sel aastal välja Euroopa Komisjoni praeguse presidendi Jean-Claude Junckeri. Uus Euroopa Komisjoni president asub ametisse 1. novembril ehk päev pärast Ühendkuningriigi plaanitud lahkumist Euroopa Liidust.
Von der Leyen on öelnud, et seab oma viieaastase ametiaja keskmesse õigusriigi põhimõtete järgimise ja edumeelse kliimapoliitika. Muu hulgas kavatseb ta oma esimese saja ametipäeva jooksul Euroopale esitleda “rohelist uut kurssi”, mille kohaselt viiakse bloki süsihappegaasi emissioon 2050. aastaks netonullile.
Von der Leyen lubas kõnes Euroopa Parlamendile, et Euroopa Liit hakkab “juhtima rahvusvahelist ambitsiooni” võidelda kliimamuutusega.
Seni on lubanud süsiniku emissiooni sajandi keskpaigaks netonullile viia vähemalt 24 liikmesriiki. Ida-Euroopa riigid nagu Poola, Ungari ja Tšehhi on selle lubaduse andmisest hoidunud, sest ollakse mures, kuidas rahastada kivisöest loobumist.
Leyen on öelnud ka, et on valmis vajadusel pikendama Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tähtaega, mis praeguse seisuga on 31. oktoober.
Saksa kantsler Angela Merkel õnnitles teisipäeva õhtul ametist lahkuvat kaitseministrit Ursula von der Leyeni valimise puhul Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks.
Merkel kiitis oma pikaaegset liitlast “pühendunud ja usaldusväärse eurooplasena”, kes hakkab Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsetega tegelema suure tarmukusega.
Eesti välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas ütles ETV uudistesaatele “Aktuaalne kaamera” antud intervjuus, et Eesti tahab, et Euroopa tippametnikud mõistaksid meie piirkonna muresid ning teisipäeva õhtul Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Ursula von der Leyeni seda mõistab.
“Meie vaates Ursula von der Leyen oli Saksamaa kaitseminister siis, kui pandi teoks NATO vägede toomine Balti riikide territooriumile, Saksamaa on Leedus juhtriik ja von der Leyen juhtis seda väga kindla käega. Meie soov, et Euroopa tippametnikud mõistaksid meie piirkonna, eriti julgeolekumuresid, on von der Leyeni puhul küll täidetud,” ütles Maasikas.
