Isamaa liikmed loovad uue erakonnasisese liikumise Isamaa Perede Ühendus, mille eesmärk on asuda tegutsema selle nimel, et Eestimaa inimesed väärtustaksid laste kasvatamist, lasterikkust ning häid peresuhteid. Ühenduse avaüritus toimub 19. septembril algusega kell 12 T1 restoranis Pann ja Kook.
„Me kõik oleme kuulnud ütlust, et laps on kodu peegel – kodust kaasa võetud mälestused ning käitumismustrid saadavad last kogu elu,“ lausus rahvastikuminister Riina Solman. „Näen ministrina iga päev, kui palju on vaja veel selles suunas liikuda, et pered õpiksid paarisuhetes esinevaid konfliktseid olukordi lahendama nii, et ükski osapool ei saaks kannatada, eriti aga kõige väiksemad. Me võime küll teha paberil plaane ning aina rääkida ja rääkida, kuid tuleb jõuda ka tegudeni. Vanemate omavahelise armastava, austava ja hooliva suhte kogemine aitab lapsel omandada õiged hoiakud ka oma tulevases perekonnas. Pingutame üheskoos selle nimel, et peegel, millesse väike inimene oma lapsepõlve ajal vaatab, oleks klaar ja peegeldaks tagasi ainult puhast rõõmu. Isamaa Perede Ühendus hakkabki ellu viima reaalseid lahendusi, mis pakuvad peredele nii vaimset kui ka materiaalset tuge ja turvatunnet,“ rääkis Riina Solman.
Solman lisab, et kõik lapsed on olulised ja Eesti riigile kulla hinnaga. „Olen aeg-ajalt kohanud halvustavat suhtumist lasterikkusesse ja emadesse, kes on otsustanud pühenduda laste kasvatamisele. Laste kasvatamine tublideks inimesteks on väga raske amet, palju raskem kui igapäevane palgatöö. Kui keegi on otsustanud oma elus teha sellise valiku, siis tuleb seda tunnustada. Lasterikkus on eriline väärtus, mille teadvustamine algab isiklikest ja ühiskondlikest hoiakutest ning riiklikust poliitikast. Halvustavat või üleolevat suhtumist lasterikkusesse ei tohiks me endale lubada.“
Pere majanduslik probleem on riigi probleem
Ühenduse üks ellukutsujaid, Juhani Jaeger, sõnab, et sajad või isegi tuhanded lapsed jäävad sündimata selle tõttu, kuna pere ei tunne ennast majanduslikult turvaliselt. „Enamus noori peab kõige olulisemaks oma kodu, mille puudumine tekitab suurt ebakindlust. Laps soovitakse üles kasvatada enamasti ikka päris oma kodus. Kodu soetamiseks eluasemelaenuga on vaja stabiilse sissetulekuga kindlat töökohta. Paljud noored, kes oleksid võimelised kodulaenu maksma, ei suuda oma maksevõimet tõendada. Raskused eluasemelaenu saamisel lapseootuse ja vanemapuhkuse ajal, samuti kodu soetamiseks maapiirkonnas, ei tee ühiskonnale au. Pere majanduslik probleem on riigi probleem – meeldib see meile, või mitte. Riik peab panema õla alla kus vähegi võimalik, et pered tunneksid ennast ka majanduslikult turvaliselt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurperedele, kelle väljaminekud kasvavad iga järgmise lapse sündimisel hüppeliselt,“ lisas ta.
Isamaa Perede Ühenduse asutajaliige ja perekonnaõiguse advokaat ning perelepitajajurist Helen Hääl kinnitab, et ühendus hakkab tegelema samuti sellega, et peresuhete hoidmisele suunatud teadmised ja hoiakud jõuaksid õigel ajal lapsevanemani. „Suhteprobleemid ning perevägivald on tragöödiaks lapsele ja lähikondsetele ning samaaegselt uute sotsiaalprobleemide allikas riigile. Perekondade õnnelik koospüsimine on ühiskonna huvi,“ märkis Hääl.
„Meie lapsevanemad vajavad koolitusi ning arenguprogramme, mis aitaks neil hakkama saada kriisiolukordades. Seda eriti, kui vanemad hakkavad lahutama ning jagama hooldusõigust. Mõnikord läheb vanematevaheline suhtlus väga inetuks, kulutatakse palju kohtute uksi ning laps, kelle pärast võitlus käib, jääb täiesti tagaplaanile. Selliseid juhtumeid on Eestis väga palju – meie eesmärk on, et vanemad jõuaksid lapse hooldusõiguses mõistlikule kokkuleppele ilma kohtuta ning üksteisele hingelisi traumasid põhjustamata. Riigipoolne tugi erinevate programmide näol on selliste juhtumite puhul äärmiselt vajalik. Luban, et Isamaa Perede Ühendus võtab selle oma südameasjaks.“
