Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures saatis 20. märtsil vastavalt Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklile 15 teavituskirja, milles teavitas Eestis koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest. Samuti informeeriti sellest, et uute piirangute puhul Eesti informeerib viivitamatult Euroopa Nõukogu ning jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist.
12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020. Eriolukorraga seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- jm asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega jne.
Välisministeeriumi avalike suhete osakonna vahendusel on rakendatud meetmetest tulenevalt tegemist olukorraga, mis vastab konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale. Eesti märkis oma teates, et võttis kasutusele nimetatud meetmed, millega piiratakse konventsiooniga tagatud õigusi. Hädaolukorra ulatusest tulenevalt on Eesti rakendanud piiranguid, mis ei pruugi vastata tavaolukorras kujunenud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, vaid mida peab hindama eriolukorra kontekstis. Teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise.
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et riik peab võetud meetmetest Euroopa Nõukogu peasekretäri teavitama piisavalt kiiresti, et tehtud erand hilisemates kohtuasjades kohaldatav oleks. Eestis kehtestatud piirangute kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga otsustab Euroopa Inimõiguste Kohus, pärast siseriikliku õigusmenetluse läbimist.
Kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed
Selleks, et riik saaks võtta rahvatervise seisukohast olulisi ja eluliselt vajalikke meetmeid, peab ta saama eeldada, et kui tulevikus asjaomaseid meetmeid hinnatakse, tehakse seda lähtudes faktist, et need meetmed olid võetud hädaolukorras. Seda eelkõige arvestades, et kuna Eesti kohtud lahendaksid kaebusi lähtudes sellest, et tegemist oli eriolukorraga, siis on kohane, et ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kui kaebus peaks temani jõudma, saab lähtuda samadest alustest.
Euroopa Nõukogu teavitamine ei muuda Eesti riigi sellekohaseid kohustusi ega anna alust ega õigust sekkuda isikute õigustesse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalselt. Samuti ei välista see isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks Eesti kohtutesse, kelle pädevuses – esmajärjekorras ja enne Euroopa Inimõiguste Kohut – on hinnata võetud meetmeid.
Konventsiooni artiklile 15 toetumine ei vabasta Eesti riiki vastutustest, kui riik on võtnud ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. E