Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta ostujõudu arvestades moodustas mullu Euroopa Liidu keskmisest tasemest 77 protsenti, võrreldes 2016. aasta 75 protsendiga; madalam oli see näitaja seitsmes liikmesriigis ja samal tasemel kahes.
Näitaja oli madalaim 49 protsenti Bulgaarias ja 61 protsenti Horvaatias. Eesti 77 protsendile jäi alla veel Ungari, Rumeenia, Läti, Poola ja Kreeka. Eestiga võrdsel tasemel oli see Slovakkias ja Portugalis ning napilt kõrgem oli see 78 protsenti Leedus, selgub Eurostati andmetest.
Ehkki SKP elaniku kohta jääb Eestis alla liidu keskmisele, on see aastate jooksul jõudsalt keskmisele lähenenud – näiteks veel 2010. aastal oli see näitaja 64 protsenti ja Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal 54 protsenti. Eesti positsiooni paranemine kajastub ka hiljutistes Euroopa Liidu 2021-2027. aastate eelarveperioodi ettepanekutes, kuivõrd 75-90 protsendi vahemikku jäävaid piirkondi peetakse niinimetatud üleminekupiirkondadeks, millele eraldatakse toetusi mõneti vähem.
Euroopa Liidu keskmisest oli SKP elaniku kohta ostujõupariteedi alusel kõrgem 11 liikmesriigis – Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ühendkuningriigis, Soomes, Belgias, Taanis, Hollandis, Prantsusmaal, Rootsis ja Iirimaal.
Elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt oli Eesti tagantpoolt kuues liikmesriik.
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 72 protsendi tasemele, ehk võrdseks 2016. aastaga. Eestist maha jäid vaid Läti, Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria.
