Arstide liit peab vastutustundetuks ja patsiente ohustavaks sotsiaalministeeriumi plaani välisarstide keeleoskuse nõue õigusaktidest välja jätta.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohustab Eestisse tööle tulevaid välisarste sooritama tööpraktika ja teooriaeksami ning esitama tõendi eesti keele oskuse või vähemalt selle õppimise kohta. “Kahjuks on sotsiaalministeerium nüüd ümber mõelnud ja eesti keele oskamist välisarstidelt enam ei nõua. Hiljuti kooskõlastamiseks saadetud tervise- ja tööministri määrusest on keeleoskuse tõendamist nõudvad punktid täiesti välja jäetud. Seega eksitas ministeerium kevadel avalikkust, kui teatas eelnõud algatades, et keeleõpe on kohustuslik ja selles osalemist tuleb enne tööpraktikale asumist terviseametile tõendada. Tegelikult saadetakse haiglatesse tööpraktikale arstid, kes ei pruugi sõnagi eesti keelt rääkida,” seisab arstide liidu pöördumises.
„Raske on ette kujutada, kuidas patsiendid umbkeelse arsti juures hakkama saavad,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et seni on enamik välisarste tulnud Eestisse Ukrainast ja Venemaalt ja patsientidele tuleb ilmselt soovitada vene keelt harjutada.
Keeleoskus on arsti jaoks erialaoskus, kui arst ei saa suhelda patsientide ja kolleegidega, ei mõista digiloo sisu ega oska ravidokumente täita, siis ei saa ka head arstiabi anda. Välismaa kolleegid on Eestisse teretulnud, kuid erialases pädevuses ja eesti keele oskuses kellelegi hinnaalandust teha ei saa, leiab liit.
Arstide liit avaldab rahulolematust aastaid kestnud ja seadusemuudatuste vastuvõtmise venitamisega endiselt jätkuva õigusselgusetu olukorraga välisarstide registreerimisel.
