Aivar Kokk: Erakorralist olukorda loomadele ei sööda

Püsiühenduste loomine võib Aivar Koka sõnul alata juba suve algul. Foto: erakogu

Riik peab pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid. Ühe võimaliku lahendusena tuleks Riigi eelarvest leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisaraha, et seda oleks võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel, kirjutab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa).

Eesti põllumees toimetab talupojatarkusega. Kui vähegi võimalik, hoiab ta tagavaraks loomasööki ja kuna kevadel prognoositi põuda külvasid paljud põllumehed maisi, et saada ka põuasel ajal kätte loomadele vajalik söödakogus. Paljudel põldudel mais õitseb ja hakkab tõlvikut looma. Pikkuselt ta küll enam suurt ei kasva, aga väärt loomasööda lisa annab küll. Põllumehed ootavad vihma, et saada vajalikku sööta juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest. Eelis on nendel loomakasvatajatel, kel on eelmisest aastast silo varuks.

Ka põhk on lehmasööt, aga kuigi osa vilja on väga ilus, on see madal ja seoses sellega saadakse ka põhku tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. Peagi on käes uus külvi aeg ning mitmed loomakasvatajad plaanivad külvata rukist, et seda siis mai alguses siloks teha. Siiski on oht, et kuiva pinnasesse külvamisel satub ohtu ka järgmise aasta saak. Ringi sõites võib märgata, et just kodumaine rukkisort Sangaste on põuale kõige paremini vastu pidanud.

Eestimaa erinevates piirkondades on olukorrad erinevad. Leidub piirkondi, kus vihma nähti viimati aprillis, kuid ka neid mis on saanud vihma ka suvekuudel. Et tänast põllumeeste olukorda leevendada tuleks toetuseks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest, aga kellele ja kui palju toetusi maksta tuleb vaadata eraldi ettevõtete kaupa.

Riigi senised sammud olukorra leevendamiseks

Täna kehtiv seadus ei luba seoses põuaga välja kuulutada erakorralist olukorda, kuid ilmaolusid arvestades tuleb meil astuda samme, mis aitaksid põllumehi võimalikult kiiresti. Hädaolukorraseaduse muutmine võtaks liiga palju aega. Seetõttu peame kaaluma teisi võimalusi. Valitsus on esimesed sammud selleks teinud.

Olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad Euroopa Liidu poolsed otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks taastasid tänased koalitsioonipartnerid Isamaa, Keskerakond ja SDE siseriiklikud otsetoetused põllumeestele. 2017. aastal maksti Eesti põllumeestele siseriiklikke üleminekutoetusi ligi 20 miljonit eurot ja sellel aastal makstakse ligi 18 miljonit eurot, mis on maksimaalsed EL poolt lubatud määrad. Pehmematest meetmetest on saadetud pöördumine pankadele ja kokkuostjatele, mis kutsuvad üles mõistvale suhtumisele.

Riik peab pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.

Ühe võimaliku lahendusena tuleks Riigi eelarvest leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisaraha, et seda oleks võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel. Sellest oleks põllumeestele palju abi. Maaelu Edendamise SA oleks kohe valmis raha vastu võtma ja selle küsimusega tegelema.

Tavaliselt makstakse PRIA toetuseid detsembris, kuid arvestades tänaseid olusid tuleb leida võimalus, et tuua toetuste väljamaksmine varasemasse perioodi ning üle vaadata PRIA poolsed nõuded ja kohustused põllumeestele, sest kolm viimast aastat on olnud põllumeestele väga keerukad. Kolmandaks tuleks koos Keskkonnaametiga üle vaadata veekasutuspiirangud ja võimalusel neid erandkorras leevendada. Need oleksid esimesed sammud põllumeeste abistamiseks.

Inimesi tasuks siiski hinnata ennekõike nende tegude, mitte sõnade järgi

Eesti põllumehed mäletavad, et 2014. aasta kevadel, kui Reformierakond moodustas sotsidega koalitsiooni vähendati Eesti maaelu arengukava kaasfinantseerimist 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega viidi põllumajandussektorist jäädavalt välja umbes paarsada miljonit eurot. Reformierakond on alati olnud vastu ka siseriiklike otsetoetuste põllumeestele maksmisele.

Tulevasi valimisi silmas pidades on Reformierakond, asunud süüdistama tänast koalitsiooni. Uskumatult küüniline on üritada noppida poliitilisi punkte olukorras, mil meie põllumehed seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega. Tänane koalitsioon on oma tegudes näidanud, et põllumehi toetatakse ning plaanime sellega ka tulevikus jätkata.

 

Arvamuslugu avaldati Maalehes 30.07.2018.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga