Aivar Kokk on üks neist maapiirkondadest võrsunud mehi, kes jõudnud Eesti tipp-poliitikasse. Ta on valitud Riigikogusse kolmandat korda ja juhib parlamendi praeguses koosseisus rahanduskomisjoni. Põhjust Aivar Kokaga pikemalt juttu ajada annab 15. aprill, mil tema mitmekülgne ja karismaatiline elurännak jõuab 60. sünnipäevani. Iseäranis lähedased teemad on Aivarile vanemad, lapsepõlv, tänane perekond ja kodu.
Arvestades praegust eriolukorda ja soovitust vältida sotsiaalseid kontakte võib juhtuda, et pead endale juubelikõne ise pidama. Milliste sõnadega alustaksid?
Pean tunnistama, et ega mulle ei meeldi oma sünnipäeva pidada ja veel vähem siis ka seal kõnet pidada. Kindlasti alustaks oma abikaasa, laste, ema, venna, sugulaste, sõprade tänamisega aga tegelikult võtaksin vist lihtsalt kätte pilli ja laulaks mõne oma uue laulu.
Millised on esimesed unistused lapsepõlvest?
Mulle on olnud alati suureks eeskujuks minu vanemad ja eks ma ikka tahtsin olla nendega sarnane. Töökas, sportlik ja abivalmis.
Oled lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi. Kas hingelt pead end rohkem tehnokraadiks või humanitaariks?
Eks minus ole ikka kaks poolt. Ühelt poolt ettevõtja ja teisalt sotsiaalne ja kultuuriline.
Mul meeldib pidevalt uusi asju teha. Eks nii on aja jooksul oldud mitmete ettevõtete rajamise juures ja samas aidatud üles ehitada Siimusti lastekeskus, valla noortekeskused.
Mis seostub ennekõike sõnaga „isamaa“?
Kindlasti kodu.
Mida tähendab sulle poliitika? Töö, väljakutse, hobi?
Eks mingi osa kõigist kolmest. Ühelt poolt töö, mille eest makstakse palka, teiselt poolt väljakutse iga uue seaduse tegemisel, jälgides, et need otsused oleksid meie majandusele kasulikud ning oleksid meie inimeste heaks. Aga kindlasti ka hobi. Olles kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, oleme oma toreda meeskonnaga suutnud välja anda mitmeid raamatuid ja korraldanud igal aastal erinevaid kollokviume ja konverentse ning pannud aluse toredale traditsioonile – üleriigilised omavalitsuste päevad.
Millised on suhted spordiga? Kuivõrd on see aidanud hoida tervist ja ehk kaitseb sportlik eluviis ka praegu koroonaviiruse vastu?
Kuna minu vanemad on väga tihedalt olnud seotud spordiga, siis on see pisik nakatanud ka mind. Noorena olin väga aktiivne sportlane, täna rohkem naudin seda ega tegele spordiga igapäevaselt. Aga usun, et tänu noorpõlvele, on ka täna mul sportlik vorm piisavalt hea, et töötempole vastu pidada.
Kuidas tutvusid abikaasa Üllega? Oli see armastus esimest silmapilgust?
Kohtusin oma abikaasaga Eesti üliõpilasmalevas ja ta jäi mulle kohe silma. Pärast maleva lõppu hakkasin juba tihedalt Tartu vahet sõitma (abikaasa õppis Tartu Ülikoolis) ning veel enne, kui lõpetasin TPI, otsustasime abielluda. Kui mu sünnipäeva on aprillikuu keskel, siis pulmapäev on sama kuu viimasel päeval.
Aivar Kokaga vestles Jaan-Ivo Lukas