Eile, 30.03.2020 toimus raseduskriisi nõustamise videokonverents, kus vaadati tagasi teenuse 14-aastasele kogemusele ning arutleti tuleviku üle. Videokonverents toimus rahvastikuministri eestvedamisel ning sellest võtsid video teel osa vaimse tervise spetsialistid, ämmaemandate ja naistearstide esindajad, aga ka erinevate ametkondade vastava valdkonna eksperdid. Päeva avas rahvastikuminister Riina Solman.
„Mul on hea meel, et juba viimased 14 aastat on meie pered, emad ja isad, saanud rasketel hetkedel kiiret ning tõhusat tuge raseduskriisi nõustamisest. See teenus on kui vaimse tervise kiirabi, mis aitab perelisaga seotud kriisiolukordades. Läbi kõigi nende aastate on nõustatud 26 056 inimest kokku 46 303 korral. Teenus sai kunagi alguse minu eelkäija, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kaasabil. Tänase videokonverentsi ettekannete sõnum on olnud ühene – raseduskriisi nõustamise teenus on end õigustanud, see on jätkuvalt oodatud ja peredele vajalik,“ rääkis rahvastikuminister Riina Solman ning lisas: „Samas on ilmne, et teenuse korraldus vajab täiendamist. Seni on teenuse finantseerimine toimunud läbi haigekassa terviseedenduse projektide, kuid tuleb kaaluda püsivamaid lahendusi. Koostöös erinevate osapooltega tuleb mõelda, kuidas raseduskriisi nõustamise teenust tervishoiusüsteemi senisest paremini integreerida.“
Solmani sõnul on problemaatiline, et raseduskriisi nõustamise teenus pole seni jõudnud tervishoiuteenuste loetellu, kuigi selle osutamine toimub peamiselt tervishoiuasutustes ja arsti saatekirja alusel. „Julgen väita, et selline olukord tekitab segadust ja takistab teenuse kogu potentsiaali kasutamist. Tänases eriolukorras tähendab see näiteks teenuse kättesaadavuse piiratust – kuna raseduskriisi nõustajad ei ole ametlikult tervishoiutöötajad, ei saa nad isegi kriitilisemate juhtumite puhul praegu haiglas kohal ja toeks olla.
Kriisiabi ja lisajõudu on aga just praeguses eriolukorras rohkem vaja, nii sünnitajatele kui personalile, sest haigla töötajad on hetkel niigi üle koormatud,“ nentis Solman ja lisas: „Samas on leevenduseks, et raseduskriisi nõustamise teenus on eriolukorra tõttu abivajajatele veebi- ja telefoni teel 24/7 kättesaadav ning ilma saatekirja nõudeta. Tahan siinkohal tänada haigekassat, et koostöös sihtasutusega Väärtustades Elu, kes teenust koordineerib, leiti kiire lahendus.“
„Raseduskriisi nõustajad on kujunenud nende 14 aastaga heaks koostööpartneriks naistekliinikutes pakkudes psühho-sotsiaalset kriisiabi rasketes olukordades. Naistekliinikutes tuleb igapäevaselt ette keerulisi olukordi, mida oskame meditsiiniliselt hästi lahendada. Kuid meedikute roll on ka mittemeditsiinilise abi vajadust märgata. Selle abi andmiseks on laiema ringi erinevate pädevustega abistajate kättesaadavus erakordselt oluline,“ rõhutas Laanpere.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesandeks koostöös rahvastikuministri ametkonnaga koostada 2021. aasta märtsiks analüüs ja ettepanekud raseduskriisi nõustamise ja naistekliinikutes töötava kliinilise psühholoogi konsultatsiooni kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Samuti on käesoleval aastal valmimas Vaimse tervise roheline raamat, mis hõlmab ühtlasi ka raseduskriisi nõustamise teenuse arendamist.
Videokonverentsi ettekannetes ja paneelarutelus käsitleti rasedate ja lapsevanemate vajadusi, vaimse tervise spetsialisti töö olemust, raseduskriisi nõustajate koostööd ämmaemandatega, aga ka raseduskriisi nõustamise ja peredele suunatud vaimse tervise tugiteenuste eripärasid Eestis ja välismaal. Sõna võtsid Eesti Kirikute Nõukogu esindaja Meego Remmel, naistearst Made Laanpere, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse esinaine Marge Mahla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Tervishariduse keskuse juhataja Silja Mets-Oja, psühholoog Kristiina Uriko, psühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt, kogemusnõustaja ja lapsevanem Eva Näf ning SA Väärtustades Elu (SAVE) juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester.
Videokonverents lõppes aruteluga raseduskriisi nõustamise teenuse tuleviku perspektiivist ja võimalustest haigekassa poolt toetatavate tervishoiuteenuste nimekirja jõuda. Arutlelus osalesid sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik, Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, psühholoog ja SAVE raseduskriisi valdkonna juht Margit Emberg, Raseduskriisi Nõustajate Seltsi juhatuse liige Kristi Kuura ning rahvastikuminister Riina Solman.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019
