Riigikogu kiitis eile hilisõhtul heaks pensionireformi, millega muudetakse teine pensionisammas vabatahtlikuks. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega. Eelnõu poolt hääletasid kõik 56 koalitsioonisaadikut, vastu oli 45 saadikut. Läbirääkimistel võtsid sõna 46 Riigikogu liiget, kes esitasid oma argumendid ja seisukohad kohustusliku kogumispensioni reformi kohta.
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuid reform rakendub valdavas osas 2021. aasta 1. jaanuaril. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusi ja raha väljavõtmise avaldusi saab esitama hakata 2021. aasta 1. jaanuarist ning mõnedel juhtudel ka hilisematel kuupäevadel seoses pensioni investeerimiskonto rakendumisega.
Rahandusminister Martin Helme andis selgitusi eelnõu menetlemise kohta. Ta märkis, et valitsus otsustas oma 24. jaanuari istungil siduda eelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele eelnõu kolmandat lugemist sellisel juhul ei toimu. Selle otsusega lõppesid juhtivkomisjoniks olnud rahanduskomisjoni kohustused ning eelnõu ette valmistamise teiseks lugemiseks võttis üle valitsus, kes kiitis seejärel heaks uue, muudatustega eelnõu teksti. Läbi vaadati ka eelnõule Riigikogu menetluse käigus esitatud muudatusettepanekud. Helme tõi esile rahanduskomisjoni ettepanekul tehtud mitmed muudatusettepanekud, mis tehti huvigruppidega konsulteerimise järel.
„Kuigi selle reformi puhul on avaldatud ka kahtlust, et kõik selle komponendid ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, siis mina ei ole sellega nõus. Oleme selle poole aasta jooksul reformiga töötades pakkunud välja tasakaalustatud lahenduse, mis muudab tänase jäiga süsteemi inimeste jaoks oluliselt paindlikumaks, kuid samas säilitab sotsiaalseid eesmärke silmas pidades vajalikud piirangud. Need piirangud on minu hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud ning seda ka põhiseaduse silmis,“ ütles Helme.
Siim Pohlak (EKRE) toonitas, et pensionireform on vajalik, et inimesed saaksid ise otsustada oma kasutamise raha üle. Aivar Koka (I) sõnul on tähtis, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha investeerida. Samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Tema hinnangul on etteheited ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatud. Indrek Saar (SDE) märkis, et see on lohutus lühinägelikele, kelle arvates oskavad just nemad kõige paremini oma raha investeerida ja teha tarku otsuseid. Ta viitas ekspertide hinnangutele, milles on hoiatatud pensionisüsteemi lõhkumise eest. Samuti soovitas mõelda nende inimeste peale, kes võtavad raha välja ja kaotavad suurte lubaduste valguses oma säästud mõtlematult tehtud investeerimisotsuste pärast. Ta kutsus üle mitte toetama selle seaduse vastuvõtmist. Jaanus Karilaid (K) viitas pensionifondide senisele madalale reaaltootlusele. Tema sõnul on Keskerakond olnud juba varem vastu praegusele kogumispensioni süsteemile, millega on tehtud rikkalik kingitus pankadele. Seepärast toetab ta kogumispensionireformi, mis tehti koos koalitsioonipartneritega.
