Eilne Õhtulehe juhtkiri mõtles kaasa rände teemadel ning pani südamele, et sisseränedajate tõkestamise asemel tuleb neid integreerida algusest peale sujuvalt eestikeelsesse ühiskonda. See viimane on naelapea pihta – edukas lõimimine on tõepoolest võtmeküsimus, kuid ainult mündi üks pool.
Integratsioon ei ole mingi laialivalguv piirideta mõiste. Selleks, et integratsiooni tulemused oleksid tegelikult edukad ja ettevalmistus tulevikuks parem, peame hoopis vaatama, kui paljusid soovijaid ja keda suudab meie ühiskond vastu võtta, ilma, et see ohustaks meie rahvusriigi säilimist. Ülesanne, mille oleme võtnud endale põhiseadusega. See on mündi teine pool.
Paistab, et veel ei teata, et Eesti riik panustab pidevalt uussisserändajate kohanemisprogrammi eelarvevahendeid, õpetades uussisserändajatele esmatasandi eesti keelt, tutvustades kultuuri ja kombeid. Suurem ränne võrdub suurem lisaressurss ka meie maksumaksjaile, seda ei tohiks ära unustada. Kõnelemata illegaalselt riiki sisenejatega kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamisest.
Väike ekskursioon minevikku näitab, et integratsioon ja lõimimine ei ole lihtsad sõnakõlksud – juhtkirjast lugedes võib see nii tunduda – mis see integratsioon siis ära ei ole!
Sujuvat integreerimist oleme oma venekeelse kogukonna puhul 30 viimast aastat näha võinud. Tööd on tehtud selle nimel palju, kuid kui sujuv on integratsioon olnud, jäägu igaühe enda otsustada. Eesti Keele majad täituvad täna keeleõppijatest esimese poole tunniga ja kõigile soovijatele kohti ei jagu, kuigi Integratsiooni SA ja Irene Käosaar teevad iga päev ülitubli tööd ja ületunde.
Ärme unusta ära, et Eesti on olnud massilise sisserände eesliinil – oleme olnud tunnistajaks immigrantide massilisele sissevoolule nõukogude okupatsiooni ajal. Selle tulemusena langes etniliste eestlaste osakaal rahvastikust 1989. aastaks 61,5%-ni, võrrelduna 88%-ga enne nõukogude perioodi. Tänapäeval on Eesti üks suuremaid välismaal sündinute osakaaluga rahvastikke EL-is – nimelt on 33% meie tööealisest rahvastikust sündinud välismaal. Kuigi me oleme näinud edasiminekut, heitleme ikka veel lahendamist vajavate küsimustega justnimelt integreerimisel.
Rahvastikuministri vastust juhtkirjale saab lugeda siit: https://www.ohtuleht.ee/989770/rahvastikuministri-vastukaja-juhtkirjale-kes-meie-eest-toole-hakkavad
