Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis reedel Tartus toimuval kohtunike täiskogul, et on vaja ühtlustada kohtute koormust ja muuta paindlikumaks nende töökorraldust, arendada kohtuametnikkonda kui kohtunike peamist tuge ning tagada kohtunike ja kohtuteenistujate väärikas järelkasv.
“Peame kohtumenetlust korraldama ümber nii, et ka keerulistes kriminaalasjades, mis on õigustatult avalikkuse tähelepanu all, jõutaks kiiremini kohtulahendini. Ühiskond peab tajuma õigusriigi tõhusat toimimist,” rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes.
Ministri sõnul on tal rõõm on tõdeda, et ringkonnakohtutes on pikkade menetluste osakaal alla viie protsendi ning kriminaalasjades ei ole ükski asi menetluses üle aasta. Samuti ei suurenenud eelmisel aastal nende asjade osakaal, mis on kohtute menetluses juba vähemalt kaks aastat – neid on endiselt umbes kolm protsenti kõigist menetletavatest asjadest. Pikki menetlusi – mille puhul menetletakse asja ühes kohtuastmes üle aasta – oli tsiviilasjades Tartu maakohtus üheksa protsenti ja Harju maakohtus 15 protsenti; üldmenetlusasjades Tartu maakohtus kaheksa protsenti ning Viru ja Harju maakohtus 15 protsenti. Halduskohtutes on pikkade menetluste osakaal 10 protsenti menetluses olevatest asjadest.
“Välja tuleb tuua ka seda, et kohtuasjade arv on küll mõnevõrra kahanenud, kuid kohtunike töökoormus sellest vähenenud pole. Põlvkonnad vahetuvad ja kohtunike ametikohad ei täitu päevadega, samuti mõjutab tegelikku töökoormust see, et eriti just keerukamad kohtuasjad koonduvad keskustesse,” lausus Reinsalu.
Ministri sõnul on kohtute töökoormuse vähendamiseks vaja kõrvaldada menetlusõiguslikke pudelikaelu ja laiendada kohtueelse lepituse võimalusi. Justiitsministeerium plaanib sellel aastal koostöös kohtute esindajate ja riigikohtu esimehega pakkuda neile probleemidele lahendusi. Samuti näeb tajätkuvalt vajadust suurendada kohtuametnike töötasu, et see oleks vähemalt võrdne samaväärse töö tegijatega teistes asutustes.
Justiitsminister rõhutas ka eelseisva digiteerimise olulisust ning seda, et see ei tohi olla reform reformi pärast, vaid protsess peab tänu sellele muutuma lihtsamaks ja tõhusamaks ning töö tulemus selgemaks ja paremini kasutatavaks.
Maakohtutes lahendati mullu 29 134 tsiviil- ja 23 907 süüteoasja, millest 17 136 kriminaal- ja 6771 väärteomenetluses. Arvestatava osa ehk üle poolte tsiviilkohtumenetluses laekuvatest asjadest menetletakse maksekäsu kiirmenetluses. Halduskohtutes lahendati 2477 haldusasja. Ringkonnakohtutes lahendati apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2820 tsiviilasja, 2073 süüteoasja ja 1447 haldusasja.
