Riigikogu kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutab sotsiaalmeedias, et Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan muuta alusharidus kohustuslikuks on liigne sekkumine lapsevanemate ja laste ellu.
Selle nädala alguses oli kultuurikomisjonis teemaks koolieelse lasteasutuse kord. Muuhulgas tuli välja, et Haridus – ja Teadusministeerium kaalub lahendusi kohustusliku alushariduse võimaldamiseks. Selle ettepanku jõustumisel keeratakse asjad pea peale.
Perekond on esmatähtis
Lasteaedade algne mõte oli lasta ema tööturule. Lasteaed on sotsiaalselt kaalutletud mehhanism, mis lähtub eelkõige ühiskonna vajadustest töökäte järele. Sinna juurde lisanduvad ka lapse vajadused kooli ettevalmistamiseks ja lapse sotsiaalsete oskuste arendamine. Aga eelmises lauses öeldu on esmapõhjuse varjus.
Kui ema, perekond, materiaalsed võimalused ning üldine perekonna arusaam lubab, siis ei ole paremat kohta koolieeliku jaoks kui pere, sest nii koolieelsed teadmised kui sotsiaalsed oskused on võimalik edasi anda ilma kindla graafikujärgse sotsiaalse rakukeseta. Perekond on primaarne. Lapse ja ema koosolemine eriti esimestel eluaastatel annab väga tugeva vundamenti kogu tulevaseks eluks.
Mõistan, et paljudel ei ole võimalik olla nii kaua kodus, mõned ei näe selleks ka vajadust ning mõned tõesti ei saaks sellega hakkama. Nendest põhjustest ja ühiskonna vajadusest tulenevalt on meil süsteem, mis lubab võimalikult vara lapse lasteaeda panna. Süsteem on paindlik, mitte kohustuslik.
Sellist süsteemi, kui riik oli justkui targem kui inimene ja ta perekond oleme juba näinud.
Nüüd siis tuleb ministeerium ja ütleb: „95 protsenti lastest käib lasteaias. Aga nende hulgas kes ei käi, on ka need kelle kooliks vajalikku ettevalmistust me ei kontrolli. Sellega võivad kaasneda probleemid“. Tõesti võivad ja kaasnevadki, aga selleks on vaja suhelda ja jõuda nendeni kel probleemid tekivad, et neid probleeme ennetada. Kogu süsteemi kohustuslikuks muutmine on mugav lahendus, et abivajajad pöörduksid ise süsteemi poole selle asemel, et suhelda nendega kes abi vajavad. Selle kohustusliku süsteemi korral võtame ära võimaluse ka neilt peredel, kes tegelikult suudavad ja oskavad panustada koolieeliku arendamisele isegi paremini kui ametlik süsteem.
Perekond eelkõige. Lapse ja vanemate ning ka vanavenemate suhete hoidmine eelkõige. Ning võimalik koolieelse haridussüsteemi mitmekesisus (sealhulgas ka vanemate aktiivne kaaslus) on selle aluseks. Lasteaiakoht peaks olema tagatud, taskukohase tasu eest ning kodulähedal ning riik peaks olema toeks, kui perekond seda vajab. Aga ei tohi rakendada sunniviisilist lahendust, kus riik kohustab lapsi lasteaias käima.
Ma olen väga seda usku, et inimene otsustab. Ning mulle ei meeldi kui riik proovib otsustada minu asemel. Sellist süsteemi, kui riik oli justkui targem kui inimene ja ta perekond oleme juba näinud.
Armas, Viktiria! Mul on hea meel, et koolieelne hariduse teema on Eestis pystitatud. Ja samuti on hea meel, et Isamaa aktiivselt asjaga tegeleb! Olen veendunud lastehariduse pooldaja vöimalikult sobivas eas. Sotsiaalsete oskuste omandamine varases eas on inimese arengu loomulik osa! Juste laste edu silmas pidades… Olen töötanud 7 aastat soome lasteaia lastega ning näen kui tähtsaid asju seal aetakse, millele laste tulevik rajatakse! Suurepärane tulemus nagu teame!
Just koolituse körgtasemel hoidmise töttu on paar aastat tagasi 1 aastane eelkoolikoolitus, mis toimub 4xnädalas a’ 4 tundi päevas just lasteaias ning pool päeva jääb aega ka mängudeks…on vördsustatud kohustusliku kooliga ja on köigele lisaks tasuta! Just yhiskonna integreerumise eesmärgil vaadatakse tulevikus 2 aastase eelkoolikasvatuse suunas, sest see looks laste hariduse aluspöhjale vördsed lähtepunktid! Juba järgmisel sygisel alustatakse Helsingi sateliitlinnas Espoos 2 aastase kohustusliku eelkoolitusega lasteaedades! 😉 Köigel, kel ka keeleprobleemid saavad seetöttu varakult kymblust!
Viktoria, mingil juhul pole mingit pöhjust peljata sarnase kohustusliku eelkoolituse alustamist! Lastele tuleb see igal juhul kasuks ning mis peamine, kedagi ei saaks jätta körvale yhiskonnast, kus me elame. Inimesed, see ongi riik ja inimeste sotsiaalsesse vörgustikku kuulub ju perekond niikuinii! Aga andkem lastele, mis on laste öigused, sealjuures öigus alghariduse vöimaluste loomisele yhiskonnas! Palun, ärge lykake laste vöimalusi kaugesse tulevikku! Alustada tuleb kohe! ;))
Olen ise läbikäinud kakskeelsest lasteaiast, venekeele sain suhu just 5-6-sena ning eluaeg sujus hästi. Ei tuleks karta “kohustust”, sest ka pere kohustus on laste edu peale mötlemine. Ja erandid kinnitavad reeglit nagu teame, ka koolikohustust saab kodus anda! :)) Uue pölvkonna integratsioon on ju Isamaa jaoks tähtis ja olgem eestkönelejad, Viktoria! Teie peale vöib loota!