Valitsuse neljapäevase istungi päevakorras on kaitseväe kasutamine rahvusvaheliste kohustuste täitmisel 11 erineval missioonil või rahvusvahelise üksuse koosseisus.
Kaitseminister Jüri Luik on esitanud riigikogu otsuse eelnõud järgmiste missioonide kohta:
– osaleda kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019;
– osaleda kuni 52 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus;
– panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu;
– panustada kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni „Barkhane“ Malis;
– panustada kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon);
– panustada jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis;
– kasutada vajaduse korral kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel;
– panustada kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisel missioonil operatsioonile EUNAVFOR Med/Sophia Vahemeres ja Liibüa rannikul;
– panustada jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA);
– panustada jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega USA juhitavasse ISIL-i vastasesse rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve, mida viiakse läbi nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt.
– panustada kuni viie kaitseväelasega uude mittelahingulisse väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise NATO missiooni NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.
