Lugu on esmalt ilmunud Delfi arvamusportaalis.
Alates kevadest on Eesti avalikkus saanud kaasa elada väikesele Martinile* ja tema tädile. Tänu ERRi ja Ekspressi ajakirjanike tänuväärsele tööle teame, et Tallinna lastekaitseametniku tegevuse tõttu pidi kõigest 4-aastane poiss veetma turvakodus enam kui aasta. Seda kõike vaatamata Martini* tädi tungivale soovile poiss enda juurde elama võtta. Tubli tädi kiituseks tuleb öelda, et isiklikele suurte üleelamiste kõrval ta ei jätnud jonni, ja ainult seetõttu on väike Martin* on täna päriselt oma pere juures.
Mis on selle loo õppetund?
Südametarkust inimestele ju sunniviisiliselt ei õpeta. Saates „Suud puhtaks“ öeldi mitmel korral, et süsteemi tuleb parandada, kuid mida annab parandada süsteemis, kus kõik asjaosalised ütlevad ühest suust, et nad kõik tegutsesid lapse parimat huvi silmas pidades? Kusjuures on täiesti usutav, et tänaseks ametist lahkunud lastekaitsjad soovisidki parimat.
Tallinna abilinnapea Mölder, kelle vastutusalasse lastekaitse kuulub, seekord saate lõpul pakku siiski tabas – ütles välja, et viga oli Tallinna sotsiaalkaitsesüsteemis. See oli esimest korda, kui kuulen linnavolinikuna otse-eetrist, et linnasüsteemis keegi viga tunnistab. Harjumuspärane linnasüsteemi käitumine on tõtata süsteemi kaitsma ja oma tegevusi õigustama. Tavaline retoorika halva uudise juures on ettevaatlik: teeme järeldused, teeme ettepanekud, analüüsime. Seega – ärme unusta tõsiasja, et ainult vigade tunnistamisel on võimalik teha vigade parandust!
Nüüd on olukord jõudnud nii kaugele, et mitu lastekaitseametnikku on ametist lahkunud ning asjaolude tagamaid on asunud uurima ka Sotsiaalkindlustusameti järelevalvemenetlus. Sellest juhtumist ajendatuna on minu poole pöördunud ka mitmed teised lapsevanemad, kes on juhtinud tähelepanu ka teistele probleemidele Tallinna lastekaitses. Nendest pöördumistest ajendatuna kohtusin ma septembri alguses abilinnapea Mölderi ja lastekaitse eest vastutava ametnikuga ning 11. septembril esitasin abilinnapeale ka vastava teemalise arupärimise, millele on tänaseks vastatud. Kohtumise ja arupärimise eesmärk oli saada selgem pilt Tallinna lastekaitses toimuvast ning siiras soov lapsevanemate ja laste probleemide lahendamiseks.
Hoidkem lapsed poliitmängudest eemale
Sisulisest arutelust ei paista huvituvat aga Reformierakond, kelle saadikud nõuavad väikese Martini* ja tema pere kannatuste eest Tallinna abilinnapea ja Mustamäe linnaosavanema pead. Kas süsteem saab sellest korda, kui veri lendab? Eelmisel nädalal esitaski Tallinna volikogu reformierakondlane Õnne Pillak linnapea Taavi Aasale ettepaneku vabastada abilinnapea Mölder ja Mustamäe linnaosa vanem Laats ametist olukorras, kus juurdlus antud juhtumi kõikide asjaolude selgitamiseks on alles käimas. Ma ei saa lapsevanemana mitte kuidagi heaks kiita käitumist, kus poliitilise meediatähelepanu saavutamiseks kasutatakse lapse õnnetut olukorda. Kutsun üles kõiki Tallinna linnavalitsuse ja volikogu liikmeid käituma vastutustundlikult. Lühiajalist poliitilist kasu ei tohiks püüda laste kannatuste arvelt. Tõde tuleb enne välja selgitada ja järelvalve lõpuni teostada. Kui uurimise käigus leitakse, et vastutavad on ka Mölder ja Laats siis on põhjust nad ametist tagandada.
Õppetunnina võiksime kaasa võtta vähemalt ühe olulise järelduse – vea, mida parandada – keegi ametnikest ei kuulanud last! Lapse õigusi rikuti. Just see kõige olulisem jäi tegemata. Väikemees ütles, et tahab tädi juures olla ja nuttis, kui pidi tädi juurest tagasi turvakodusse minema, ta ei saanud aru, miks nii peab olema.
Selle probleemi juured ei jookse ainult Tallinna lastekaitse liinipidi, ega poliitikute ja kahe õnnetu lastekaitseametniku päid pidi. Selle probleemi juured on sügaval juhtumiga kokku puutunud asjaosaliste südames, moraalitunnetuses, aga ka usus ning andeksandmises. Ka eksinud ja kriminaalkorras karistatud pereisa, kes on oma eksimusi majandusasjus kahetsenud, on hea isa, kuigi ametnike väljatöötatud normid teda risti löövad. Inimesed muutuvad. Lapsi tuleb kuulata!
