Mart Luik hindab Delfis kriitiliselt Reformierakonna viimaseid valimislubadusi.
Reformierakonna juhatus kinnitas valimislubaduse, et (ka) edaspidi tõuseb päike idast ja loojub läände. Ups, läks vale pressiteade. Õigeks tuleb lugeda järgmine sõnastus- Reformierakonna juhatus kinnitas valimislubaduse, et pension tõuseb majanduse ja palkade kasvu mõjul nelja aastaga 200 eurot.
Kui lugeda reformistide eileõhtuseid valimislubadusi ja liita need juba varem välja hõigatule kujuneb paratamatult arvamus, et 17 aastat riiki valitsenud on oravad on paanikas. Nad ei taha ega suuda veel aastaid opositioonis istuda ja mõistes, et kõik liigub pisitasa just selles suunas, haaravad igast õlekõrrest.
Selles sahmimises heidetakse kõrvale kõik Reformierakonna käivitajate tõekspidamised ja alusväärtused. Sellest on juba 10 aastat, kui Andrus Ansip võrdles otsetoetusi lennukilt külvamisega. Endise liberaalse ettevõtjate erakonna tänased juhtfiguurid ei tahaks neid Ansipi sõnu kuidagi meenutada.
Kas see polnud mitte Jürgen Ligi, kes palavikuliselt kirjeldas, et poliitikute pakutavaid “tasuta” asju pole olemas, kõik see tuleb millegi muu arvelt ja tuleb ikkagi maksumaksjal kinni maksta. “Me näeme edaspidi hõredamat graafikut ja kehvemaid sõidukeid,” kritiseeris Jürgen Ligi viis aastat tagasi Tallinna “tasuta” transpordi ideed. Hr Ligi, kuidas selle tasuta lasteaia lubadusega on? Kas näeme tulevikus veel suuremat kodulähedaste lasteaiakohtade puudust ja massilist tööjõupuudust? Teenus on vilets aga seevastu “tasuta”.
Valimislubaduste usaldusväärsus sõltub väga nii erakonna poliitika järjepidevusest kui ka valijaprofiilist. Kui Keskerakond lubab 100 eurot pensionilisa, siis võib see olla sisult katteta ja vastutustundetu aga ikkagi valija pigem usub Ratase juttu. Nad on alati nii teinud.
Aga kõik valijad pole taltsad voonakesed, keda saab lihtsalt järgmisse aedikusse ajada. Näiteks Isamaa toetajad asuvad meid kohe noomima, kui anname välja täiesti tühja poliitilise blankoveksli. Sama lugu on Reformierakonnaga, kui nad on sageli täiesti arukat juttu ajanud, siis ei saa ühel kenal päeval hakata järsku segast peksma. Võib muidugi aga sellest on rohkem kahju kui kasu.
Endised rahandusministrid Maris Lauri, Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi, kes te ennast rahanduse asjatundateks tahaksite pidada, kuidas te selliste rumaluste peale koosolekul kätt tõstate. Saate ju isegi suurepäraselt aru, et 500-eurost tulumaksuvabastust kõrgema sissetulekuga inimestele, aktsiiside langetamist, 200-eurost pensionilisa, tasuta lasteaedu jne pole korraga lihtsalt võimalik ellu viia. Kui just ei taheta mujal makse tõsta.
