Harju maakohus võttis riigiprokuratuuri taotluse alusel vahi alla kaks meest, keda on alust kahtlustada riigireetmises, keda on alust kahtlustada riigireetmises, üks neist kaitseväe peastaabi ohvitser Deniss Metsavas, teine tema isa. Kahtlustuse järgi edastasid mehed Eesti riigisaladusi ja salastatud välisteavet Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU), teatas riigiprokuratuur. Andmete edastamine käis vähemalt viis aastat ning kestis kuni kahtlustatavate kinni pidamiseni teisipäeval.
Riigi peaprokurör Lavly Perling avaldas pressikonverentsil, et üks kahtlustatavatest oli kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitser major Deniss Metsavas, teine tema isa, 1953. aastal sündinud Pjotr Volin. 1980. aastal sündinud Metsavas on töötanud muuhulgas Kirde kaitseringkonnas suurtükiväe ohvitserina, kus tal muuhulgas oli ligipääs kõikidele suurtükiväe arendusprojektidele.
Viimati töötas ta kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitserina. Alates esmaspäevast pidanuks ta asuma tööle kaitseliitu staabiohvitserina. Täpsemalt oleks tema ametinimetus olnud kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna tuletoetuse ohvitser, selgub praeguseks kaitseliidu kodulehelt eemaldatud infost.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tõi esile, et major Metsavas on teeninud Eesti kaitseväes alates 2008 tegevteenistuses ning on suutnud endast jätta mulje kui pädevast ja pühendunud ohvitserist. “Aga tegemist on reeturiga,” märkis ta. Riigikaitsesse on tema sõnul löödud oluline haav ning kogu kaitseväe inimestele on see emotsionaalne löök. Isiklikult Terras Metsavasega enda sõnul tuttav ei olnud ning on temaga kokku puutunud vaid rivistustel.
Nüüd asub kaitseministri korraldusel tööle komisjon, mis hakkab uurima olukorra lahendamist. Terrase sõnul on tegu olulise kahjuga nii Eestile kui ka liitlastele. Vastavalt protseduuridele on juhtunust informeeritud ka NATO riike. “Kahju on küll tekitatud, Eesti kaitsevõimele on löödud haav, aga see on ravitav ja meie riik on endiselt kaitstud,” rõhutas Terras samas. “Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus. Ja me usaldame oma inimesi, ka edaspidi ning ei luba kellelgi seda suhet lõhkuda,” lisas ta.
Kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler avaldas pressikonverentsil, et Vene sõjaväeluurele on praeguste andmete järgi toimetatud nii Eesti riigisaladust kui ka salastatud välisteavet. “Kõik see on seotud loomulikult Metsavase võimaluste ja juurdepääsuga,” lisas ta. Missugused andmed need täpselt olid, ei saa tema sõnul praeguses menetlusstaadiumis avaldada. Kahtlustatavad on andnud Ombleri sõnul ütlusi, ent mis nende sisu on, ei saanud prokurör avaldada.
“On selge, et juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eelkõige Metsavasel, kuid selle salateabe edastamine ja toimetamine GRU-le oli toime pandud mõlema isiku poolt,” märkis Ombler. GRU-ga hoiti ühendust nii sidevahendite teel kui ka otsekohtumiste kaudu. Kas andmevahetus toimus Eesti või välisriigi territooriumil, ei saanud prokurör avaldada.
Ta avaldas ka, et nii Metsavas kui ka Volin olid Eesti kodanikud, saades kodakondsuse 1990. aastatel Eesti kodakondsuse. Volini tausta kohta ütles Ombler, et ta on pensionär, aga enne pensionile jäämist on Volin muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu märkis, et Nõukogude Liidu ajal töötas ta NSV Liidu piirivalves. Seal oli tal tõenäoliselt kokkupuuteid ka luureteenistustega, ent kapo juht rõhutas siiski, et need kokkupuuted võisid praeguse juhtumi kontekstis olla ka ebaolulised. “Ma sirgeid siin ära ei ühendaks,” rääkis Sinisalu.
Kuriteo motiividest ei soovinud kapo peadirektor pikemalt rääkida, ent siiski märkis ta, et alati ei ole tegu šantaaži või muu sarnasega. “Koostöö võib alata lihtsalt sotsiaalsete kontaktide põhjal. Inimesega tehakse pikka asja tööd ja mingil hetkel, kui inimene on edastanud kübekese informatsiooni, on ta sinna sisse mässitud ja tal pole enam tagasiteed,” tõi Sinisalu esile ning rõhutas, et pole mõtet luua ka vandenõuteooriaid, justkui oleks tegu olnud ideoloogilise tegevusega.
Laiemalt riigireetmisasju kommenteerides tõdes Perling, ent kahjuks on ametkonnad viimastel aastatel olnud sunnitud ajakirjanikke kokku kutsuma ja teada andma, et Eesti riigi vastu on toime pandud kuritegusid, ent siiski on praeguseks kujunenud välja tugev praktika ning Eesti õigussüsteem toimib riigireetmisasjades hästi. “Võtmeroll nende kuritegude avastamisel on alati kaitsepolitseiametil, nii ka seekord,” ütles Perling.
Riigivastased kuriteod on tema sõnul riigiprokuratuuri jaoks prioriteetsed. “Tegu on raskete ning julgeolekut tõsiselt ohustavate kuritegudega ning prokuratuuri ülesanne on tagada neis asjades kohtukõlbulike tõenditega süüdistatavate kohtu ette viimine, et kohus saaks riigi vastu kuritegusid toimepannud isikute üle õigust mõista,” märkis peaprokurör.
Kapo peadirektori Sinisalu sõnul on aastate jooksul järjest paranenud koostöö erinevate riigiasutustega, nii ka selles juhtumis oli koostöö kaitseväega suurepärane. “Riigireeturi tabamine ei ole kunagi kerge, kuna tegemist on mõlema poole professionaalide ning hoolikalt ette valmistatud ja varjatud tegevusega,” rääkis ta. “Seega on reeturi tabamine alati võit neile, kes reeturi tabasid ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses,” märkis Sinisalu.
Kaitseminister Jüri Luik teatas, et loob kolmapäeval komisjoni, mille eesmärk on tuvastada tekitatud kahju ulatus, meetmed selle kahju vähendamiseks ja tulevaste riskide maandamiseks.
Komisjoni hakkab juhtima kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.
“Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus, ilma selleta pole võimalik efektiivset riigikaitset organiseerida. Ja me usaldame oma inimesi ka edaspidi! Samas need, kes asuvad riigireetmise teele, leitakse üles ja nad saavad karistatud,” sõnas Luik. “Kahe riigireetmises kahtlustatava kinnipidamine annab tõestust meie vastuluure ja pädevate asutuste tugevusest ning kompromissitusest riigivastaste kuritegude vastu võitlemisel. Tegu on erakordselt häiriva ja kahetsusväärse juhtumiga. Uurimine käib ning kriminaalasja menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet, kes uurimise ajal juhtunut kommenteerida saavad,” ütles kaitseminister Jüri Luik kaitseministeeriumi vahendusel.
