Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnastas erakonna Rae kultuurikeskuses toimunud volikogul peetud kõnes nägemuse 2027. aasta Riigikogu valimisteks ning Isamaa prioriteetidest sellele järgnevalt. „Eesti tulevik algab eneseusust, et me rahvana suudame,“ sõnas Reinsalu.
„Suudame oma maad kaitsta, suudame vabastada ettevõtliku energia majanduse kasvuks, nii et sellest saavad ühiskonna liikmed osa, suudame hoida oma maa korras lastele ja lastelastele, suudame pöörata laste saamise tõusule, suudame muuta ühiskondlikku ruumi inspireerivamaks, suudame leida tähendusrikkuse sisemiseks ühiseks pingutuseks,“ loetles Isamaa esimees. „Mis kõige tähtsam, suudame oma järglastele anda sisemise tahte ja usu, et Eesti on armastav ema, kelle juures on parim paik ennast teostada ja anda selle rahva kulgemisse oma panus. Meie, kõigi ärksate kodanike ülesanne on rahvas liita.“
Reinsalu sõnastas ka Isamaa valimisprogrammi lähtekohad 2027. aasta Riigikogu valimisteks ja Eesti arenguks. Kõige aluseks on tema sõnul usalduse taastamine: „Vajalik on põhiseaduse muutmine, mis looks avarama võimaluse ennetähtaegsete valimiste esilekutsumiseks, et juhtunu ei korduks. Valetava poliitika ohtu tuleb tasakaalustada, et valetava poliitika periood jääks erandiks.“
Eesti kümme peamist edueelsust on Reinsalu sõnul:
- „Esiteks, perepoliitikas peame saavutama rahvusliku kokkuleppe. Rahvastikukriisi ületamine on meie sajandi ülesanne.“
- „Teiseks, Eesti kuulub Läände ning meie eluline julgeolekuhuvi on Lääne ühine tahe ja suutlikkus ühiselt ennast ohtude eest kaitsta. Eesti jääb toetama igakülgselt Ukrainat ning vastustama Vene agressiooni.“
- „Kolmandaks, õigusriigi ja vabaduse kaitse. Inimeste eraelu ja vabadust on pidevalt ahendatud ilma laiema ühiskondliku kokkuleppeta. Isamaa lähtub inimeste põhiõiguste kaitsest.“
- „Neljandaks, majandusele tuleb luua töörahu ning lõpetada eksperimenteeriv maksupoliitika, taastada ettevõtjate ja investorite usaldus. Energeetikas tuleb luua tegelik kava juhitavate võimsuste arendamiseks.“
- „Viiendaks, Eesti on Euroopa Liidu aktiivne ja oma seisukohtadega liikmesriik. Meie Euroopa-poliitika lähtub vajadusest teha rohkem julgeolekus ning majanduse konkurentsivõimes.“
- „Kuuendaks, kultuur. Just kultuuri kaudu saab inimene teadlikuks endast ja ümbritsevast maailmast. Peame tehnoloogilise arengu ja välismõjude keskkonnas tagama oma kultuurilise järjekestvusse, Eesti keele ruumi hoidmise ja Eesti kultuurilise järjekestvuse.“
- „Seitsmendaks, Isamaa ei tegele ühiskonna lõhkikiskumisega imporditud kultuurisõdade kaudu.“
- „Kaheksandaks, lõpp eksperimentidele. Oleme valmis rea asju tagasi pöörama, mida tänane valitsus tegi. Läbikukkunud poliitikal ei ole õiguslikku ootust.“
- „Üheksandaks, erilise tähendusega on maaelu kestmine. Elujõu taastamine maapiirkondades pole lihtsalt regionaalpoliitiline, vaid Eesti jaoks rahvuslik ülesanne.“
- „Kümnendaks, ühiskonna jaoks eluliselt tähtsates valdkondades, hariduses, teaduses ausa perspektiivi pakkumine ning ebakindluse vähendamine. Teadmised ja oskused on meie kõige tähtsam kapital.“
„Nullpunkt on aga rahanduse korda tegemine. Rahanduses tuleb töötada välja uued eelarvepoliitilised siseriiklikud reeglid, et taastada rahanduse jätkusuutlikkus, luua uus eelarveseadus ning vähendada valitsemiskulusid. See saab olema valus aga vältimatu otsus,“ lõpetas Reinsalu ja edastas ka tänasele valitsusele oma soovitused nende viimaseks aastaks. „Peaminister Michal ütles, et meil käib tiksumine. See on täpne diagnoos. Minu üleskutse on valitsusele hoiduda loetud kuudel enne valimisi vähemasti uute rumaluste tegemisest. See ei ole palju tahetud.“
Urmas Reinsalu kõne on täispikkuses loetav pärast videot!
Head erakonnakaaslased,
Hea Eesti rahvas!
Märts 2026. Aasta Riigikogu valimisteni.
Et vaadata tulevikku, peame vaatama ausalt otsa praegusele olukorrale Eestis ja maailmas. Seisud ei ole kiita. Valetavad need, kes ütlevad, et on olemas lihtsad ja kerged lahendused.
Vene-Ukraina sõda jätkub viiendat aastat. Lääne ühtsus on mõranenud, Euroopa Liit alles defineerib ennast muutunud maailmas. Rahvusvaheline kord on meie silmade all ümber kujunemas. Akuutne kriis Iraani sõjas mõjutab maailma majandust. Kasvab määramatus ja jõu erikaal.
Nende trendide puhul on Eesti ülesanne mitte teha vigu, teha kõik, mis on meie julgeolekut arvestades meie võimuses, tugevdada liitlassuhteid ning jätkata Ukraina toetamist.
Olukord Eestis. Eesti 2025. aasta tähendas tegelikult majandusseisakut. Rahvastikukriisi kiirenemine, ostujõu langus, poliitiline usalduskriis ning lõpmatu tõmblemine.
Otsustamatus. Hirmutamine.
See tekitab inimestes ebakindlust, sisemist nõutust ja sisemise tasakaalupunkti puudumist tulevikku vaadates.
Meie ühiskonna vaimne orientiir on ebakindel ning see tekitab segadust.
Järgmiste valimiste peaülesanne on küsimus sellest, kuidas Eesti ühiskond leiab üles eneseusu, positiivse energia ja meie-tunde. Eesti tulevik ei ole parteide poliitilise ringmängu asi, see on Eesti meeste ja naiste sisemise veendumuse ja tahte küsimus.
Isamaa ülesanne on olla poliitiline platvorm, mis lootust pakkuvat energiat äratab.
Eesti tulevik algab eneseusust, et me rahvana suudame:
suudame oma maad kaitsta,
suudame vabastada ettevõtliku energia majanduse kasvuks, nii et sellest saavad ühiskonna liikmed osa,
suudame hoida oma maa korras lastele ja lastelastele,
suudame pöörata laste saamise tõusule,
suudame muuta ühiskondlikku ruumi inspireerivamaks,
suudame leida tähendusrikkuse sisemiseks ühiseks pingutuseks.
Mis kõige tähtsam, suudame oma järglastele anda sisemise tahte ja usu, et Eesti on armastav ema, kelle juures on parim paik ennast teostada ja anda selle rahva kulgemisse oma panus.
Meie, kõigi ärksate kodanike ülesanne on rahvas liita.
Mitte ühtseks poliitilise korrektsusega kaasaliikuvaks ühikuks, sest see oleks vaimne kängumine, vaid koonduda rahvusliku ühisosa ümber, mis on vastaseisudes taandunud, kuid mis on igatsusena olemas. Meil on silmitsi tulevikuga kalju, millele toetuda. Meie juured.
Eesti 20. sajandi kogemus ei ole pelgalt minevikulugu, vaid mõõdupuu, mille abil hinnata 21. sajandi valikuid. Rahvus, kes on kogenud nii oma riigi sündi kui ka selle hävitamist, ei saa lubada endale ajaloolist lühinägelikkust.
21. sajandi Eesti seisab näiliselt hoopis teistsuguste küsimuste ees: globaliseerumine, geopoliitilised pinged, digitaliseerumine, avatud majandus, rahvusvahelise korra püsivus. Kuid konservatiivses vaates ei ole need uued teemad, vaid vanade dilemmade uued vormid.
Eesti rahvuse kujunemine ei olnud impeeriumide kingitus, vaid aeglane ja visadusest kantud kultuuriline küpsemine. Keele, talurahvakultuuri, kirjaoskuse ja ärkamisaegse vaimse pingutuse tulemusel sündis arusaam eestlastest kui ajaloolisest subjektist. Iseseisvus 1918. aastal ei olnud juhus, vaid selle sisemise küpsuse poliitiline vorm.
Iseseisvuse kaotus 1940. aastal ei tähendanud üksnes riigi hävingut, vaid rahvuse sügavat identiteedimurdu. Okupatsioon, küüditamised ja kommunistlik eksperiment ei olnud pelgalt repressioonid, vaid katse murda ajalooline järjepidevus – katkestada mälu, keel ja moraalne orientiir.
Iseseisvuse taastamise järel ronis Eesti kiireminigi kui mõned teised maad kommunismi kokkuvarisemisest tekkinud kaosest välja, toetudes tagasivõidetud vabadusele. Käskude-keeldude-kontrolli juurest mindi üle vabale ettevõtlusele, direktiive asendas terve mõistus. Eelarve hoiti tasakaalus, bürokraatia väiksena. Maksud olid madalad ja majandus sai kasvada. Investeeriti tulevikku ehk lastesse, haridusse ja kultuuri. Kedagi aga ei nunnutatud, sest kokkuvõttes peab igaüks iseenda eest vastutama.
Tahtsime olla, mitte näida.
Eesti edu tugines julgusele mitte kuuletuda, vaid ise teha ja mitte alati nagu varem tehtud. Julgesime kasutada oma väiksust selleks, et teha asju, mis suurtel ilmvõimatu. Eesti polnud mitte teiste, vaid selgelt enda nägu.
Sel ajal ei vastatud mõnes teises Balti riigis küsimusele, kuidas teil on viimasel ajal õnnestunud nii kiiresti areneda, nagu praegu: vaatasime, mida eestlased teevad ja tegime kõike täpselt vastupidi.
Kuigi probleemid ja väljakutsed on teistel Balti riikidel samad, mis Eestil, on nad viimastel aastatel Eestist oluliselt kiiremini arenenud.
Aeg on end jälle sirgu ajada ning meelde tuletada, millised olime ja mida suutsime. Samas ei tohi me olla üleolevad ja näha ennast pidetult maailma trendide hoovustes uut reaalsust loovatena. Egoism ja ühepäevaliblika mentaliteet ei ole peremehetunne.
Isamaa ei luba eelseisvatel valimistel piimajõgesid ja pudrumägesid. Meie sõnum on kindlustunde taastamise sõnum ja eksperimentide lõpetamise sõnum.
Inimesed ei taha ei tehnoloogilisi ega kultuurilisi utoopiaid. Nad tahavad pidevas, üha kasvavas stressikeskkonnas pidepunkti iseenda ja rahva jaoks.
Eestlane tahab elada Eestis teadmises, et meie riigi vabadus säilib, et pere majanduslikud väljavaated töö viljadena paranevad, et rahvas kestab ja eestlased on siin maal tulevikus enamuses, et maa ei jääks tühjaks, tema elu on mõtestatud osana Eesti loost, et tema arvamust täieväärilise kodanikuna võetaks kuulda ja riiki korraldataks ausalt, et inimeste vabadus oleks kaitstud.
Inimesed vajavad rahvana eduelamust.
Isamaa sõnum on edasiliikumise sõnum pärast ummikseisu. See edasiliikumine rajaneb majandusvabadusel, rahvusriigi põhimõtetel ja õigusriigi austamisel.
Me peame innustama patriotismi.
Meie ainus tegelik väärtus, millel rajaneb Eesti tulevik, on Eesti rahva sisemine moraal, tööeetika, haritus ja loovus.
Oleme siis tugevad, kui usume, et suudame.
Lihtsaid ja kergeid lahendusi ei ole. On meie eelnenud põlvede kogemus, et suudame keeruliselt hetkedel langetada vajalikke otsuseid, kui rahvas tajub nende vajalikkust tulevikuvaates.
Me hakkame tegema täna Isamaa programmi. Isamaa 2027.
Sellel programmil on praegustes oludes minu jaoks olulised lähtereeglid. Esiteks, see peab olema teostatav.
Teiseks, seal tuleb eristada asjad, mida teeme ära esimese saja päevaga, kui Eesti kodanikud meid usaldavad.
Kolmandaks, me teeme seda kahekõnes huvirühmade, ekspertide, ettevõtjate, kultuuriavalikkusega.
Neljandaks, see peab sisaldama finantsilisi kontuure.
Viiendaks, Eesti poliitikas tavatuna me kasutame ausalt ka mõtteid teistelt poliitilistelt jõududelt.
Kuuendaks, on rida asju, millele ei ole vastust teada. Siin on meie ülesanne püstitada ausalt probleemi lähtekoht ning kirjeldada lahenduseni jõudmise teekonda.
Seitsmendaks, programm tuleb koostada nelja aasta vaates, kuid peab olema tõukeplatvorm Eesti kasvuks pikemas vaates.
On rida asju, mille tegemine või ärahoidmine omab mõju pikemas vaates, kuid palume tänaselt eestlaste põlvkonnalt mandaati selle tegemiseks.
Selle programmi lähtekohaks on teatud raamistavad edueeldused Eesti arenguks.
Lähtekoht on usalduse taastamine. Tänast Eestist iseloomustab poliitiline usalduskriis. Selle tulemusel on paljud kaotanud lootuse ning usu positiivseteks muutustest. Kodanik ei taju enam, et viimaste aastate poliitika on olnud seoses tema tahte ja huvidega. Paljud valitsuse initsiatiivid on tunnetatavad kui inimeste vabaduse ja eraelu põhjendamatu piiramine.
Usalduskriisist väljumiseks tuleb poliitilist süsteemi nii reformida, et kodanik tajuks: juhtunud kriisist ollakse õppinud. Vajalik on põhiseaduse muutmine, mis looks avarama võimaluse ennetähtaegsete valimiste esilekutsumiseks, et juhtunu ei korduks. Valetava poliitika ohtu tuleb tasakaalustada, et valetava poliitika periood jääks erandiks. Demokraatiat tuleb pidevalt taastoota ning praeguses kriisis otsida selleks täiendavaid kanaleid.
Esiteks, perepoliitikas peame saavutama rahvusliku kokkuleppe. Rahvastikukriisi ületamine on meie sajandi ülesanne. Selle lähtekohaks on teadmine, et oleme valmis panustama täiendavatesse perepoliitika meetmetesse, mis taastaksid perede kindlustunde ning võimaldaksid perel vähendada majanduslikku koormat, mis kaasneb lapse saamisega ja võimaldaksid soetada oma kodu.
Lapsi väärtustav ühiskond algab tähenduslikust kultuurist ja baasväärtustest. Roger Scruton sõnastas selle teravalt: „Lapsed on usu väljendus – mitte usu jumalasse, vaid usu homsesse.“
Teiseks, Eesti kuulub Läände ning meie eluline julgeolekuhuvi on Lääne ühine tahe ja suutlikkus ühiselt ennast ohtude eest kaitsta. Eesti jääb toetama igakülgselt Ukrainat ning vastustama Vene agressiooni.
Eesti rahva kokkulepe panustada riigikaitsesse peab olema tõhusalt ellu viidud.
Kolmandaks, õigusriigi ja vabaduse kaitse. Inimeste eraelu ja vabadust on pidevalt ahendatud ilma laiema ühiskondliku kokkuleppeta. Isamaa lähtub inimeste põhiõiguste kaitsest. Peame võimendama inimeste enda otsustusvõimet, mitte valitsuse paternalismi. Vaba konkurents ja valik on õigem vahend. Me ei tohi eelistada kontrolli vabadusele.
Neljandaks, majandusele tuleb luua töörahu ning lõpetada eksperimenteeriv maksupoliitika, taastada ettevõtjate ja investorite usaldus.
Energeetikas tuleb luua tegelik kava juhitavate võimsuste arendamiseks ning tagada stabiilne energiahinna tase, haridussüsteemis arvestada tööjõuvajadusi, vähendada ettevõtlusbürokraatiat, arendada uusi tehnoloogiaid, jõudsamini investeerida kaitsetööstusesse ja tagada stabiilsus ressursipõhisele tööstusele. Tööstuse ja kõrgtehnoloogiliste teenuste areng. Kapitalituru vitaliseerimine. Meie toidujulgeoleku ning maaelu huvides on ekspordivõimelise toidutootmise mahu kasv.
Esimene ülesanne on aga rumalused lõpetada, loobudes kliimaseadusest ning terve autosektori hävitanud automaksust.
Meie käsitlus majandusest peab rajanema suurel osaluse võimalusel. Jõukus sünnib tööst, ettevõtluse loomingust ja konkurentsist. Tõsine probleem on sisenõudluse madalseis.
Inimesed on kurnatud ostujõu langusest, mis lööb eriti valusalt just eakaid, maainimesi ning lastega peresid. Kaudsete maksude koormus on muutnud ebaloomulikult kõrgeks ning selle suurem koormus lasub just väiksema sissetulekuga inimestel.
Kohtusime eile ka ettevõtjate esindajatega põhitoiduainete käibemaksumäära alandamise küsimuses. Leppisime kokku ühises töörühmas, et arutada, kuidas see idee efektiivseimal moel läbi töötada ning tagada tulemus.
Loodan, et valitsus lubab ka ametnikel aidata selle töörühma töösse ekspertsisendit anda.
Viiendaks, Eesti on Euroopa Liidu aktiivne ja oma seisukohtadega liikmesriik. Meie Euroopa-poliitika lähtub vajadusest teha rohkem julgeolekus ning majanduse konkurentsivõimes. Plaanimajandusliku rohepöörde tee paraku deindustrialiseerib Euroopa.
Kuuendaks, kultuur. Just kultuuri kaudu saab inimene teadlikuks endast ja ümbritsevast maailmast. Peame tehnoloogilise arengu ja välismõjude keskkonnas tagama oma kultuurilise järjekestvusse, Eesti keele ruumi hoidmise ja Eesti kultuurilise järjekestvuse.
Seitsmendaks, Isamaa ei tegele ühiskonna lõhkikiskumisega imporditud kultuurisõdade kaudu. Me tegeleme inimeste loomulike ootuste, mitte sotsiaalsete grimasside esilekutsumisega.
Kaheksandaks, lõpp eksperimentidele. Oleme valmis rea asju tagasi pöörama, mida tänane valitsus tegi. Läbikukkunud poliitikal ei ole õiguslikku ootust. See on Isamaa valimiste eelse valgusfoori mõte. Kuid meie lähtekoht on Eesti riikluse arengu järjekestvus. Mõistlikud asjad, eriti julgeolekuvallas, saavad meilt rohelise tule. Isamaa ei eksperimenteeri Eesti riigiga.
Üheksandaks, erilise tähendusega on maaelu kestmine. Elujõu taastamine maapiirkondades pole lihtsalt regionaalpoliitiline, vaid Eesti jaoks rahvuslik ülesanne. See on meie elulaadi kestmise küsimus.
Kümnendaks, ühiskonna jaoks eluliselt tähtsates valdkondades, hariduses, teaduses ausa perspektiivi pakkumine ning ebakindluse vähendamine. Teadmised ja oskused on meie kõige tähtsam kapital.
Nullpunkt on aga rahanduse korda tegemine.
Rahanduses tuleb töötada välja uued eelarvepoliitilised siseriiklikud reeglid, et taastada rahanduse jätkusuutlikkus, luua uus eelarveseadus ning vähendada valitsemiskulusid.
See saab olema valus aga vältimatu otsus. Tänane valitsus tühistas kõik siseriiklikud eelarvereeglid, riigieelarve on jätkusuutmatus miinuses ning eelarvestrateegias on sadade miljonite kaupa on blufitud tegelikult sisustamata tuluridasid. Rahaasjad on laokil ning see mõjutab reaalselt investeerimiskeskkonda ja majanduse väljavaateid.
Peame hakkama riigis asju korda seadma.
Kohtuotsuse tänasele poliitikale annavad Eesti mehed ja naised üheteistkümne kuu pärast. Kui teile meeldib tänane riigi poliitika, siis valige võimulolnuid viimase nelja aasta jooksul.
Kui tahate vastutustundlikku alternatiivi, siis valige Isamaa. Kuid meie käsitus ei ole ülevalt alla poliitika.
Veelgi enam. Tänases parlamendis on opositsioon tasalülitatud. Me ei tohi muutuda nende sarnasteks, see sünnitab vastasseisu spiraali. Sõltumata meie rollist järgmises parlamendis austame opositsiooni rolli ning ühiskonna kaasamise põhimõtet.
Peame ühiselt taastama eneseusu ja loova energia. See lähtub teadmisest, et praegune olukord vajab parandamist. Ühelgi poliitilisel jõul ei ole monopoli kõneleda kogu Eesti rahva nimel.
Edasiliikumine ja positiivse muutuse esilekutsumine eeldab ausat arutelu.
Vajalik on taastada kindlustunne ja usaldus.
Siis kasvab majandus, inimesed seovad oma tuleviku ja pingutuse Eestiga, peredesse sünnib rohkem lapsi ja saame ühiselt üksteist toetades elada.
Nendest arusaamadest lähtudes hakkab Isamaa erakond koostama programmi 2027.
Kutsume selleks koostööle kõiki heauskseid kodanikke ja avalikkust.
Valimisteni on üksteist kuud. Reformierakond tegutseb paaniliselt viimastel kuudel, arvestades seda, et nad kaotavad võimu. Selles olukorras on mul peaministrile mõned põhimõttelised soovitused.
Esiteks, ärge allesjäänud kuude jooksul halvendage riigi rahanduslikku olukorda. Praeguses defitsiidiolukorras on mõistlik tegeleda mitte positiivse, vaid negatiivse, valitsemiskulusid vähendava lisaeelarvega.
Teiseks, ärge mängige poliitmänge sõltumatust eeldatavate institutsioonidega. Loobuge enne valimisi täiendava hulga ERR nõukogu liikmete nimetamise seadusest, nagu olete ette valmistanud riigikantseleisse saadetud eelnõus. See on negatiivne Ida-Euroopa riikide praktika niimoodi institutsioone üle võtta.
Kolmandaks, loobuge samamoodi initsiatiivist ametnike tähtaegseks muutmisel. Ametnikkonna sõltumatus ja erapooletus on olnud oluline õigusriigi element Eestis. Selle rikkumise eriti näotu näide on kaughasartmängu maksu puhul nõuniku vallandamine kättemaksuna.
Neljandaks, ärge hirmutage ja lõhestage rahvast. Süüdistused Isamaa suunal muutuvad üha koomilisemaks. Näib, et Reformierakonna ainus programmiline idee valimistel on üks: ükskõik mis, peaasi et mitte Isamaa.
Isamaa viib Eestit edasi ja taastab lõhutud kindlustunde ning senine tõmblemine asendub tasakaalukusega.
Eriti lubamatu on, kui tõmblemine väljub väljaspoole Eestit. Siis muutub see juba julgeolekuriskiks. Viitan siin USA tänase valitsuse poliitika kui terviku ründamisele. Hiljuti kuulsin samuti, et rahvusvaheline Ukraina doonorite konverents, mille korraldaja on 2027. aastal Eesti, on kästud poliitiliselt korraldada enne valimisi, kuigi selle tsükkel on suvine. Sel suvel toimub see Poolas. Argument on siis otsekui see, et pärast valimisi seda ei tehtaks? Ärme kisu oma mängudesse nii tõsiseid rahvusvahelisi asju. Muidugi korraldab Eesti selle konverentsi ka pärast valimisi.
Hirmutamise lõpetamiseks näen heal meelel, et erakonnad sõlmiksid enne valimisi teatud kokkuleppe julgeolekupoliitika põhimõtete kohta, mis annaks ka kodanikule kindlustunde ning ei võimaldaks elulisi julgeolekuhuvisid sisepoliitiliseks mudamaadluseks muuta.
Viiendaks, lõpetage intriigid presidendivalimiste ümber. Praeguses usalduskriisis on arukas toetada president Karise jätkamist. See suurendab ühiskonnas usaldust.
Kuuendaks, ärge suruge enne valimisi ülepeakaela läbi asju, millel ei ole ühiskondlikku mandaati, nagu näiteks välisvangide Eestisse paigutamine või rändepoliitika muutmine. Lükake nende elluviimine edasi valimistejärgsesse aega. Las kodanikud annavad neile plaanidele oma hinnangu.
Seitsmendaks, majanduspoliitiline konjunktuur on heitlik. Maailmas valitseb kütusekriis. Vajalik on valitsusel koostada riskiplaan, kuidas leevendada inflatsioonilist survet. Kütusekriis suurendab inflatsiooni ning halvendab paraku majanduse väljavaateid. Hetkel on valitsuse ainus otsus olnud see, et energiakandjate aktsiisitõus lükati 12 kuud edasi ning nending, et vaatame, mis juhtub. Teised meie regiooni riigid tegutsevad operatiivsemalt.
Kaheksandaks, valitsusel on mõistlik, arvestades nii suurt rahamassiivi, mis liigub kaitsehangetesse, siduda see 30% vastuostukohustusega meie kaitsetööstusele. See oleks ühe strateegilise sektori jaoks tõukemoment, mis tuleb ellu viia venitusteta.
Peaminister Michal ütles, et meil käib tiksumine. See on täpne diagnoos. Minu üleskutse on valitsusele hoiduda loetud kuudel enne valimisi vähemasti uute rumaluste tegemisest. See ei ole palju tahetud.
Võtame kokku.
Eesti tulevik algab eneseusust, et me rahvana suudame.
Peame taastama usalduse, millest sünnib lootus. Nii saame rahvana endale tuleviku tagasi. Nii liigub Eesti edasi, mitte pidetult, vaid oma juurtele toetudes.
