Urmas Reinsalu kõne Riigikogus 6. mail 2025
Kuidagi veider on see olukord praegu parlamendisaalis.
Rahandusminister Jürgen Ligi tormas parlamendisaalist minema pärast minu küsimust, mis oli väga lihtne ja konkreetne. See puudutas koalitsioonilepingut, kus on öeldud: „vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.“
Mida vastas mulle rahandusminister? Et see ei ole minu koalitsioonileping!
Sisuliselt jättis ta vastamata, mida tähendab see mõiste „riigiametid“. Ma oletan, et selle mõistega peetakse silmas ameteid ja järelevalveasutusi. Nende töötajate arv on Eestis suurusjärgus 20 000. See tähendaks 4000 töötaja-ametniku võrra arvu vähendamist.
Kuid Ligi kinnitas, et Rahandusministeeriumil, kui avaliku teenistust juhtival asutusel, mitte mingisugust poliitilist kavatsust seda loosungit täita ei ole. Samamoodi, kui minu küsimuse peale, mida tähendavad kulude vähendamine viiendiku võrra, ta sisulist vastust ei andnud.
Ma arvan, et see on sümptomaatiline, et kaks aastat on Eesti ühiskonnale näkku valetatud. Võimul olevate poliitikute sõnad ja nende teod on karjuvas vastuolus. Nüüd seda tegelikkuses enam ei häbenetagi. Öeldakse, et aga see ei olegi minu koalitsioonileping, nagu teatas ametis olev rahandusminister.
Jutt sellest, et kavatsetakse ametite töötajaid vähendada, on osutunud järjekordseks õhupalliks ja blufiks. Tegelikkuses nendesamade meeste ja naiste juhtimisel on valitsussektori töötajate arv aastal 2024 mitte kahanenud, mitte jäänud samaks, vaid hoopis kasvanud 1600 töökoha või töötaja võrra.
Samamoodi on tegu nendesamade valitsemiskulude vähendamisega. Nüüd kõneldakse, et ametite kulusid vähendatakse viiendiku võrra. Eelmise aasta sügisel teatas ametis olev rahandusminister, et koalitsioon on kokku leppinud valitsemiskulude vähendamises 2025. aastal 5%. Tegelikkus osutus kardinaalselt teistsuguseks. Valitsemiskulud Riigikontrolli hinnangu järgi hoopis sel aastal kasvavad eelduslikult eelarves 155 miljonit eurot.
Samamoodi lubati eelmise aasta sügisel, et 2025. aasta riigieelarve võetakse vastu läbipaistvalt ja teise metoodika alusel. Ka see osutus valeks. Tegelikkuses ühiskonnal, aga ka parlamendil on võimalik saada üldse aru tagasivaatepeeglist sisuliselt pooleteistaastase viibega, mis riigi raha juhtimises toimus. Tänaseks me teame 2024. aastat puudutavalt, et eelarves on vähemasti 1,7 miljardi euro jagu kasutamata vahendeid.
Selles koalitsioonileppes, mille kohta Jürgen Ligi ütles, et see ei ole minu koalitsioonileping, oli kirjas muu hulgas ka see, et riigi äriühingute vähemusosalusi kavatsetakse viia börsile. 96 tundi pärast seda teatati meile, et sama rahandusminister Eesti Energia üldkoosolekuna on andnud suunise selle kohta, et Enefit Greeni vähemusosalus ostetakse börsilt tagasi. Ja seda tehakse kuidas? Eesti Energia genereeritud võlakirjade abil, mille intressimäär on 8%. Skeem hoopis rakendati tagurpidi.
Jällegi, näete, sõnad ja teod on põhimõttelises vastuolus. Ja nüüd tekib küsimus, et aga mida ühiskond saab uskuda sellises poliitilises juhtimises, kui paar kuud tagasi needsamad mehed ja naised, kes täna riiki juhivad, tulid meie ette, teatasid, et nad on Eesti energeetikas leidnud pika plaani, mis rajaneb tohutul analüütilisel baasil.
Tegelikkus on osutunud karikatuurseks. Mitte mingisugust analüütilist relevantset käsitlust ei ole ja see plaan on kuhugi õhku erodeerinud. Ühiskonnas on ainult küsimärgid, mis on meie energiapoliitilised valikud, mida õigupoolest siis tehakse.
Selles olukorras, kus sõnad ja teod on vastuolus, pakub valitsus meile mida? Rohkem sõnu. Koalitsiooniläbirääkimised sellel seltskonnal, kes on Eesti riiki juba kaks aastat juhtinud, kestavad maikuu lõpuni. Istutakse, arutatakse erinevates paarides ja tegelikkuses toodetakse mingisugust uut sõnavahtu.
See A4, mida toodeti, niinimetatud koalitsiooni alusleping, on nendes konkreetsetes osades, näiteks seesama riigiametite töötajate vähendamine ja kulude vähendamine viiendiku võrra, rahandusministri sõnadega juba täna siit õhku lastud. Teine küsimus, mis puudutas näiteks äriühingute börsile viimist, on samuti osutunud blufiks. Samuti see, mis puudutab energeetika ümarat häma, niisuguseid loosungeid, mida meile pakutakse. Tegelikkuses ei ole ühiskonnal sellega midagi funktsionaalselt peale hakata.
Nii et kehv on praegu asjade seis, mis puudutab ratsionaalset juhtimist, mis puudutab riigi personalipoliitika valikuid ja mis puudutab loomulikult ka riigi rahapoliitika valikuid. Otsused, mis tegelikkuses on langetatud, ka maksusid puudutavalt, paraku tähendavad seda, et Eestist saab sellel aastal seoses maksutõusudega, ennekõike kaudsete maksutõusudega, Euroopa Liidu hinnatõusu tšempion. Sellel on esiteks halb mõju meie sisetarbimisele, ennekõike väikeettevõtlusele ja Eesti ressursil rajanevale ettevõtlusele. Sellel on halb mõju nii töötavate inimeste kui eakate toimetulekule. Ja need on baaspoliitika valikud, millest paraku ei kõnelenud siin eelesinenud ja saalist põgenenud minister mitte sõnagi.
