Urmas Reinsalu kiri peaminister Kristen Michalile 5. septembril 2024.
Lugupeetav peaminister,
teie juhitav valitsus on koostamas 2025. aasta riigieelarvet ning järgmist riigieelarve strateegiat aastateks 2025-2028.
Kahjuks on teie valituse valitud uute maksutõusude poliitika samasugune varasema valitsuse käsitlusega.
Olen veendunud, et meie majanduslangust silmas pidades ei ole valitud kurss täiendavateks maksutõusudeks kohane. See lükkab edasi majanduslangusest väljumist ja halvendab inimeste toimetulekut.
Meie majanduse olukorrast. Läinud aastal kukkus meie majandus EL riikide arvestuses enim, kolm protsenti.
Tõeseks ei osutunud valitsuse läinudsuvine prognoos, et sel aastal tõuseb majandus 2,7%. Nüüdse prognoosiga eeldatakse sel aastal majanduse kukkumist 1%.
Eesti eksport kukkus 2023. aasta arvestuses 16%, töötleva tööstuse jooksvates näitajates oleme jõudnud 2017. aasta tasemele.
Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime arvestuses oleme läinud aastaga kukkunud 7 kohta.
Objektiivsete rahvusvahelise nõudluse probleemide kõrval, millega meie majandus silmitsi seisab, on majanduse väljavaateid kahjustav ebakindlus valitsuse majanduspoliitika suhtes.
Viimase majandususalduse uuringu järgi on vastav näit, usaldamatus, kerinud läinud suve 38 punktilt üle kahe korra 88 punktini.
Sellise olukorras soovitan valitsusel valitud kurssi põhimõtteliselt korrigeerida ning seada esmaseks ülesandeks kindlustunde tagamine majandusele. Selle eeltingimuseks on loobuda kavandatavatest maksutõusudest ning vaadata kriitiliselt üle senised jõustunud maksutõusud.
Valitsuse narratiivi järgi on maksutõusud vajalikud riigikaitse arendamiseks.
Kutsun valitsust üles langetama vajalikud otsused täies mahus.
Riigikaitses peame praeguses olukorras lähtuma kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, nii on see kirjas ka teie koalitsioonilepingus. Samas on kaitseväe juhataja esitanud nõuande juba läinud suvel täiendavaks moonahankeks ning avalike allikate järgi on samasuguse nõuande teinud ka ametise astunud uus katseväe juhataja.
Avalike allikate järgi on teie valitsuse lähtekohaks suurendada riigikaitse kulusid võrreldes 2023. aastal kinnitatud 10-aastase riigikaitse arengukava lähteandmetega 880 miljoni euro võrra kuni aastani 2028. Arvesse võttes, et Ukraina toetamiseks ette nähtud vahendid on otsustatud katta kaitse-eelarvest, vähendab see täiendavat summat ca 300 miljoni euro jagu.
Seega, täiendavaid vahendeid kaugmaamoona soetamiseks on taotletud 1,6 miljardi euro suurusest vajadusest vaid ligikaudu kolmandik võrreldes läinud aastal kinnitatud riigikaitse arengukavas ettenähtuga.
Soovitan teil langetada riigieelarve uues strateegias otsus rahastada täies mahus vajaliku moona soetamist. Tegemist on ühekordse kulutusega, mille rahastamiseks oleks otstarbekas teha riigikaitse võlakirjad.
Lisaks panen ette, et teie valitsus teeks Euroopa komisjonile ettepaneku võimaldada osaliselt kasutada Euroopa Liidu 2021-2027 struktuurivahendeid ning CO2 kvoodikaubanduse tulusid ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks.
Eesti EL struktuurvahendite eelarve maht on 3,37 miljardit eurot ning emissioonikaubanduse tulu on rahandusministeerium varasemalt planeerinud aastateks 2025-2027 ca 865 miljonit eurot.
Lisaks Eesti vajaduse osalisele katmisele annaks tehtud muudatus võimaluse ka teistel EL riikidel enam panustada riigikaitsesse.
Eelarvetuludest.
Esiteks, maksutõusud vähendavad kaudse mõjuna väiksem majanduskasvu tõttu maksulaekumisi.
Valitsus plaanib rea maksutõuse, mis 2025. aastal koormavad inimesi ja ettevõtteid võrreldes 2023 aastaga üle miljardi euroga. Ees on automaks, käibemaksu tõus kokku 20% võrra, kõigi tulude maksustamine 2% maksuga, aktsiisitõus, ressursitasude tõus, riigilõivude tõus, maamaksu tõus ning majutusasutuste ja ajalehtede käibemaksu tõus.
Omaette tõsine probleem on ettevõtete investeeritud kasumi maksuvabastuse süsteemi lõhkumine. Tähtajaliselt planeeritud maksumuudatused tekitavad prognoosimatust ja ebakindlust.
Kõrvalmõjuna vähendavad maksutõusud majanduskasvu ning seeläbi osaliselt ka maksude laekumist. Nii prognoosib rahandusministeerium järgmisel aastal 1,2% madalamat majanduskasvu seoses maksutõusudega. Orienteeruvalt tähendav see umbkaudu 180 miljoni euro võrra väiksemat maksulaekumist ning nelja aasta perspektiivis koos järgnevate maksutõusudega see jätkub. Majanduse mahu vähenemine võrreldes valitsuse poolt prognoosituga toimub ka sel aastal 2,2 miljardi euro ulatuses. Ka selles on osaline põhjus valitsuse maksutõusude poliitikal.
Seega, kui loobute maksutõusudest, siis teie enda prognoosi järgi kasvab majandus jõudsamalt ja sealt laekuvad maksutulud.
Teiseks, valitsemiskulude kokkuhoiust.
Teie valitsus on seadnud deklareeritud eesmärgiks hoida kokku valitsemiskulusid 10 %, saavutades selle sihttaseme järk-järguliselt 3 aastaga.
Keerulises rahandusolukorras ei ole selline sihiseade piisav. Alternatiiv, mille ette panen, on teha juba sel aastal valitsemiskulude vähendamiseks negatiivne eelarve 200 miljoni euro mahus ning vähendada kulusid juba 2025. aastast koheselt mahus, milleni valitsus oma koalitsioonileppes plaanib jõuda alles kolme aastaga.
Isamaa kutsus üles valitsust tegema juba 2023. aastal negatiivne eelarve, mille realiseerimise puhul oleks Eesti eelarvedefitsiit jäänud kolme protsendi piiridese. Samasuguse ettepaneku oleme korduvalt teinud ka 2024. aasta kohta.
Esmase sammuna soovitan jooksvalt valitsusel eelarveseaduses ette nähtud korras kehtestada vähendatud kululaed ministeeriumitele.
Valitsemiskulude vähendamise perspektiivi näitab asjaolu, et eelmisel aastal kasutati eelarvevahendeid võrreldes planeerituga üle 2 miljardi euro vähem ning valitsus tõstis sellesse aastasse kasutamiseks üle 750 miljonit eurot.
Sellise ambitsiooniga oleks võimalik seada siht vähendada valitsemiskulusid riigieelarve strateegia järgmisel perioodil summeerituna 1,4 miljardi euro võrra.
Kolmandaks, Reformierakonna maksumuudatusest.
Valitsus on otsustanud selle jõustamise lükata edasi aasta võrra. Samas on selle kulu aastatel 2026-2028 orienteeruvas suuruses 1,65 miljardit eurot.
Järgmise eelarvestrateegia suurim täiendav kulu ei ole mitte riigikaitse, vaid Reformierakonna valimislubaduse realiseerimine. Soovitan selle lubaduse tühistada. Ühiskonna jaoks on olulisem väärtus maksurahu saavutamine.
Välisvahendite kasutamisest.
Eelmisel aastal jäi välisvahendeid kasutamata võrreldes eelarves planeerituga 500 miljoni euro eest. EL 2021-2027 perioodi vahenditest oli juuli lõpu seisuga rakendunud vaid 5,7%. Selleks aastaks on ette nähtud 1,755 miljardit eurot. Soovitan valitsusel kiirendada ambitsiooni välisvahendite kasutamisel. Sellel on majandust elavdav mõju ning rakendatud välisvahenditest laekub riigile täiendav maksutulu. Ühe näitena võib tuua täiesti arusaamatutel ettekäänetel venima jäänud korterelamute 160 miljoni euro mahus planeeritud renoveerimistoetuse meetme.
Kevadel lubati selle rakendamist augustis, nüüd kõneletakse meetme avamisest oktoobris.
Välisvahendite kasutamisel on võimalus elavdada sisenõudlust.
Teise samba maksetest.
Keerulises rahandusolukorras peatas riik finantskriisi ajal 2009-2010 teise sambasse tehtavad riigipoolsed maksed. Soovitan valitsusel kaaluda alternatiivina maksutõusudele seda võimalust ka praegu, nähes ette inimeste vabatahtliku teise samba maksete jätkamise ning peatatud maksete aja eest võrdeliselt riikliku pensionikindlustuse suurema pensioniõiguse. Teise samba vahendid investeeritakse üle 80% jooksvalt Eesti majandusest välja. Kahe aasta puhul oleks selle positiivne mõju eelarvele suuruses 700 miljonit eurot.
Nimetatud meetmete prognoositav tulu on võrreldavas suurusjärgus kavandatavate maksutõusudega.
Lisaks maksutõusude majanduskasvu pärssivatele mõjudele kiirendavad nad ka hinnatõusu. Juuli hinnatõus 3,4% oli EL riikide seas suuruselt teisel kohal. Samal ajal Lätis ja Leedus hinnad tõusid alla protsendi.
Kevadel prognoosis valitsus järgmise aasta hinnatõusuks 2,5%, suvine, osaliselt uusi makse arvestav prognoos kahekordistas selle taseme. Hinnatõusu suurimaks põhjuseks on valitsuse maksutõusudest tingitud ahelreaktsioon.
Maksutõusude ja hinnatõusude kombinatsioonis Eesti inimeste ostujõud järgmisel aastal langeb.
Soovitan valitsusel eelarvet tehes seada keskseks eesmärgiks majanduskasvu taastamine.
Praegune valitsuse kurss on aeglasem majanduse taastumine, kõrged maksud ja kõrged hinnad.
Lisaks maksutõusudele alternatiivsele poliitikale on mõistlik kehtestada moratoorium majandust koormavatele uutele bürokraatlikele initsiatiividele. Te olete seda üldise halduskoormust mitte suurendava sihina koalitsioonilepingus lubanud. Paraku ei ole uued bürokraatlikud ja kriitilises olukorras asendustegevusena mõjuvad initsiatiivid kuidagi seiskunud.
Tõsine probleem on segadus energeetikas. Soovitan valitsusel koostada terviklik energiapoliitiline tegevuskava, mis arvestab elektrienergia konkurentsivõimelist hinda ja varustuskindlust. Üksikutele rabedatele initsiatiividele, nagu meretuuleparkidele 2,6 miljardi euro dotatsiooni maksmise kava energiatarbijate poolt, tuleks kehtestada moratoorium.
Meie majanduse olukord on keeruline.
Minu ettepanekud on kantud veendumusest, et teie valitud kursile on alternatiiv, mis võimaldab riigil rahanduslikult jõukohaselt tegutseda.
Mõistlik on kehtestada maksurahu, moratoorium uuele bürokraatiale ja luua selgus energiapoliitikas. Majanduses kindlustunde taastamiseks on vajalik taastada sisuline dialoog ettevõtjatega.
Ühiskond ootab valitsuselt kindlustunnet. Majandusliku kindlustunde taastamise kõrval on vajalik langetada sisulised õhku jäänud otsused riigikaitses, millele viitasin. Tõsine probleem on perede kindlustunne. Soovitan teil praeguses demograafilises kriisis tungivalt hoiduda initsiatiividest, mis seda ebakindlust täiendavalt suurendavad.
Valitsusele jõudu soovides
Urmas Reinsalu
