„Kui valitsuskoalitsioon ei suuda langetada sisulisi otsuseid, siis on selle varjamiseks vaja näilisust. Näiliseks abinõuks olid ka Reformierakonna algatatud Riigikogu kaugistungid. Näilisus on võlts ja nii nagu nüüd tõestatud sai ka otseselt vale, õigusvastane. Kui riigi juhtimine põhineb valel, mis see siis on,“ küsib Riigikogu liige Priit Sibul.
Riigikohus otsustas, et Riigikogul puudusid novembrikuus kaugtööle üleminekuks piisavalt kaalukad põhjused ning tunnistas kaugistungitele viimise õigusvastaseks, vahendab ERR.
Ettepaneku kaugosalusega istungite korraldamiseks tegi tänavu 8. novembril Reformierakonna fraktsioon, põhjendades seda koroonaviiruse laialdase levikuga ja valitsuse palvega tööandjatele kasutada võimalusel kaugtööd. Algatuses märgiti, et Riigikogu teenistujate ja saadikute vaktsineerimise tase on küll kõrge, aga parlament on oma käitumisega eeskujuks teistele asutustele ja ettevõtetele.
Riigikogu kiitis järgmisel päeval ettepaneku heaks 62 poolt- ja 23 vastuhäälega ning otsustas, et täiskogu istungid toimuvad kaugosalusega 10.-25. novembrini.
18. novembril esitas Riigikogu liige Priit Sibul kaebuse riigikohtule, paludes otsuse tühistada. Sibula väitel rikuti otsusega tema õigusi, sest kaugistungite korraldamiseks puudusid kaalukad põhjused. Kaebaja sõnul eeldab Riigikogu töö vahetuid istungeid, hõlmates ka poliitiliste läbirääkimiste pidamist, arutelusid ja kompromisside otsimist väljaspool suurt saali ja komisjone. Kaugtöö vormis pole võimalik neid ülesandeid sama tõhusalt täita.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas täna, 23. detsembril Sibula kaebuse ja tunnistas Riigikogu otsuse õigusvastaseks. Samas ei kuulutanud kolleegium parlamendi otsust tagasiulatuvalt kehtetuks, kuna see oleks praegusel juhul ilmselgelt ülemäärane ja kahjustaks ebaproportsionaalselt õiguskindlust. Seega ei mõjuta riigikohtu otsus kaugistungitel vastu võetud seaduste ja otsuste õiguspärasust ega kehtivust.
