Riigikogu liige Priit Sibul tõdes 9. märtsil Riigikogu ees Isamaa fraktsiooni nimel peetud kõnes, et koroonakaos on see, mis meie ühiskonna praegust olukorda kõige paremini iseloomustab.
Priit Sibula kõne:
Postimehest paluti minult möödunud nädalal arvamust valitsuse kehtestatud piirangute kohta. Saatsin loo ära möödunud nädala kolmapäeva õhtul ja see ilmus täna. Mõjub pärast eilse valitsuse otsuseid nagu sea seljas sadul. Kahjuks saab samamoodi öelda valitsuse ja valitsejanna tegevuse kohta. Veel ei suudeta jõustada kehtestatud piiranguid kui juba uusi kehtestatakse. Miks midagi tehakse, jääb selgusetuks ja arusaamatuks, otsuseid ei selgitata piisavalt.
Otsused peavad olema õiged ja need tuleb teha õigel ajal. Valdkonna eest vastutav minister ei saa öelda, et nüüd on tema ka rahul, sest on neid karme piiranguid, mis eile kehtestati ka varem toetanud.
Ei loe mitte ministri sõnad, vaid loevad tema teod ja valitsuse otsused ja meile kõigile on selge, et need otsused tulid liiga hilja. Mina siin opositsiooni saadikuna võin arvata ja kritiseerida, sest mul ei ole kahjuks piisavalt infot. Teadusnõukoda on eile kehtestatud riigi lukku panemist soovitanud varem . Loomulikult mõistan, et see on liberaalina näida soovivale poliitikule keeruline otsus. Peaminister ja valitsus peavadki otsustama ja kui seda ei suudeta teha ei saa ka oma ametit pidada.
Nüüd mõni sõna kaosest vaktsineerimise valdkonnas. Minus on tänaseks kujunenud selge arusaamine, et korraldajate saamatust aitab varjata vaktsiinide puudus ning sõnumi segadus. Kui esimest ei ole võimalik siin kellelegi ette heita, siis sõnumi segadus näikse olevat korraldajate relv oma saamatuse varjamiseks. Esmalt oli probleemi logistika ülesande lahendamisel. Muist vaktsiine käideldi valesti ja need riknesid, algajal ikka juhtub. Oli otsus hoida vaktsiine laos, et teha teine süst. Näib, et vaktsiinide parema tarnekindluse puhul hakkame ka sellest probleemist üle saama. Vähemalt selline mulje mul tänase arutelu käigus kujunes.
Siis oli segadus prioriteetsete valdkondade määratlemisel. Millised valdkonnad on prioriteetsed? Seejärel probleem nende nimekirjade koostamisel, kes peaks esmajärjekorras vaktsiine saama jne.
Endiselt ei ole e-riigile kohast süsteemi vaktsineerimisele broneerimisel. See käib endiselt perearstikeskuste töötajate läbihelistamisel, aegade kokkuleppimise otsimisel jne. Täiesti jabur ressursikasutus haritud meditsiiniharidusega inimeste kasutamisel.
Nädalavahetusel rakendati pilootprojekti osade nimistute puhul elektroonilise kutse kaudu. 32 perearsti ei ole endiselt vaktsineerimist alustanud ja siingi on põhjused palju laiemad kui perearstide võimekus. Nagu ettekandest kuulsime on oluline osa probleemist tellimissüsteemi paindumatus. See kõlab täiesti absurdselt – hallo, Haigekassa – kontakt reaalsusega!
Praegu jääb avalikkusel mulje, et probleem on perearstidega seonduv. Aga me kõik teame, et see pole nii. Perearstide jõudlus on määratult suurem, aga nende võimalus vaktsiine tellida ja neid saada on endiselt problemaatiline ning see on korraldajate, mitte perearstide probleem, nagu meile just oma ettekandes rääkis ka Elle-Mall Sadrak. Minule aga jääb arusaamatuks, miks kurnatakse üldse perearste vaktsineerimisega. Arvestades meie meditsiinivaldkonna seisu riigis oleks mõistlik, et perearstid saaksid tegeleda korralise ravimisega ja/või aidata kriitilisel piiril olevat valdkonda. Vaktsineerimist võiks vabalt teha koostöös erameditsiini asutustega. Meil on ju koroonatestide tegemisega positiivne kogemus.
Uskuge, et ma ei tahaks olla kriitiline, sest selles poliitilises võitluses ei ole võitjaid kui inimesed kaotavad elusid. Aga tähelepanu pööramine kitsaskohtadele on vajalik. Ma tänan kõiki, kes panustavad ja annavad oma parima – arstidest ja õdedest kuni hooldajate ja vabatahtlikeni välja. Suur tänu teile. Valitsusele soovin otsustusjulgust ja palun selgitage oma otsuseid, sest ainult siis, kui otsused on üheselt mõistetavad on ühiskonnal võimalik neid täita ja nõnda on võimalik viiruse selgroog murda.
