Kultuuriminister Tõnis Lukas läheb sügisel algavatele eelarveläbirääkimistele lisataotlusega, et kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ja orkestrite juhtidele palgatoetus, mis aitab koosmõjus omavalitsuste ning harrastajate endi panusega tagada ka laulu- ja tantsupidude kestmajäämist.
Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis 10. juunil toimunud kultuuriminister Tõnis Lukase, laulu- ja tantsupidude liikumise eestvedajate, esindusorganisatsioonide juhtide, pidude korraldajate, aga ka omavalitsuste esindajate arutelul tõdeti, et pidude kestmajäämine on muutunud kriitiliseks küsimuseks. Seepärast on riik välja arendanud juhendajate palgatoetuse süsteemi, mida on plaanis hakata rakendama juba järgmisest, 2021. aastast.
„Meil kõigil on esmalt tähtis mõista, et suur laulu- ja tantsupidu ei teki iseenesest, vaid see on Eesti ühe suurema kodanikuvõrgustiku liikumise võimas väljund. Selleks, et pidu saaks toimuda, käib töö kogu aeg – esialgu kunstiliste meeskondade tasemel, hiljem juba üleriigiliselt, kui õpitakse pidude repertuaari ja tuleb läbida tihe konkurss,“ rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas. „Koori-, rahvatantsu- ja orkestrijuhtide töötasuprobleemi lahendamine on valitsuse jaoks prioriteet. Meil ei ole enam palju aega mõelda, vaid tuleb usaldada uuringu tulemusi, mis kinnitab üheselt, et pidude kestmine sõltub juba lähemas tulevikus sellest, milliseid otsuseid me praegu teeme või ei tee. Praeguseks välja töötatud palgatoetuse süsteemi peaksime saama rakendada juba järgmisel aastal ning loodan sellele valitsuse toetust riigieelarve läbirääkimistel,“ lisas minister.
Üle poole juhendajatest on pensionile suundumas
Praxise uuringust selgus, et laulu- ja tantsupidude kestmajäämine on küsimärgi all eelkõige seetõttu, et väheneb juhendajate hulk, ehkki harrastajate huvi peol osalemise vastu püsib suur. Uuringust avaldus, et üle poole praegustest juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma ning alla 35-aastaseid noori on juhendajate seas vaid 15 protsenti.
Seega noori amet ei motiveeri ning arvud ongi halastamatud. Uuringust tulenevalt, kirjutab Eesti Päevaleht, suunab laulu- ja tantsuhuvilisi praeguste tendentside jätkudes 30 aasta pärast 1024 juhendaja asemel vaid 310.
Üksiti toodi uuringu kokkuvõttes välja, et ka peoliikumises osalevad kollektiivid ei ole majanduslikus mõttes jätkusuutlikud ning sageli on harrastajate endi panus liikumisse pisike. Juhendajad aga saavad oma töö eest väike väikest tasu või puudub lepinguline töösuhe sootuks. Juhendamistöö ei paku ka piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset ning väga levinud tähtajalised lepingud jätavad juhendaja mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Seda kõike peabki kultuuriministeeriumi välja töötatud palgatoetuse süsteem aitama koosmõjus omavalitsuste ning harrastajate endi panusega lahendada.
Eesti Päevalehe andmeil plaanib Lukas kollektiivijuhtide palgatoetuseks küsida järgmise aasta eelarvest juurde 2,5 miljonit eurot. Minister rõhutab, et oluline on sama summa samaks otstarbeks eraldada ka järgmistel aastatel, et areneks välja pidev palgatoetuste süsteem. „Koorijuhid peavad tundma, et neil on konkreetne amet. Et nad saavad ametipalka ja saavad ka sotsiaalsed garantiid. Praegu on pilt väga kirju, ebakindlale alale aga noored oma elu pühendada ei taha. Aitaks just stabiilne rahastamine palkade maksmiseks.”
Kultuuriminister Lukas kinnitab, et koori-, rahvatantsu- ja orkestrijuhtide töötasuprobleemi lahendamine on tulevikku vaadates valitsuse jaoks prioriteet. Välja töötatud palgatoetuse süsteemi loodab ta rakendada juba järgmisel aastal. „Meie suurte pidude kestmine sõltub sellest, mida otsustame praegu,” toonitab Lukas.
Laulu- ja tantsupidu pole hooajaprojekt
Ka esindusorganisatsioonid toonitasid kohtumisel, et kõige aluseks on laulu- ja tantsupeo käsitlemine mitte hooajaprojekti, vaid pideva protsessina, mille elujõust sõltub võimekus pidusid korraldada.
“See on ka põhjus, miks teeme ettepaneku suurendada katusorganisatsioonide baasrahastust, sest ilma võimekuseta valdkonda seesmiselt arendada jäämegi kustutama ainult tulekahjusid ning ei suuda tegeleda pikemaajaliste oluliste mõjudega. Need on näiteks juhendajate koolitamine ja järelkasv või regionaalsed arutelud omavalitsuste ning harrastajate endiga. Kui siia lisada koostöös kultuuriministeeriumiga kavandatav palgatoetuse meede, saaksime rääkida terviklikust lahendusest, kus oma osa on nii riigil, omavalitsustel kui ka harrastajatel,” rääkis Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva.
Kooriühingu esimees lisas, et koorimuusika valdkonnas on koostatud arengusuunad aastani 2025 ning järgmine samm ongi oodata ära valitsuse otsused. „Juhendajate toetamine ja järelkasvu tagamine nii riigi kui ka kohalikul tasandil on võtmeküsimus. Loodan, et üha rohkem otsustajaid seda ka mõistavad,“ lisas Surva.
Kohtumisel rahvusraamatukogus osales ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kuivõrd peo korraldajate mure on seotud lisaks peopaikadega – lauluväljaku ja Kalevi staadioniga -, mille arendamisel on oluline arvestada suurte pidude vajadustega. Haridus- ja teaduministeeriumi esindajad aga osalesid arutelus põhjusel, et suur osa, üle 60 protsendi pidude liikumises osalevatest kollektiividest tegutsevad üldhariduskoolide juures.
