Meie seast on lahkunud kauaaegne kaaslane ja pedagoog Heli Susi.
Ei ole liialdus öelda, et Heli Susi jääb oma eluga meile kõigile vabadust kalliks pidavatele eesti inimestele eeskujuks. Ta oli sirge selja ja selge silmavaatega naine, kelle õlgadele laotud raskused ei vääranud tema moraalset kompassi ega siirast armastust oma maa ja rahva vastu. Tänapäeval armastavad paljud rääkida vabadusest ja vabaduse eest võitlemisest, Heli puhul oli iga sõna taga ka tegu. Koos oma isa Arnold Susiga, varjas ta nüüdseks maailmakuulsat kirjanikku Aleksandr Solženitsõni, kui too kirjutas “Gulagi arhipelaagi.”
Mida tähendab aga vabaduse eest seismine siis, kui ebainimlik võõrvõim vabadust ja tõde maha surub? Siis, kui inimesi vabaduse ja iseseisvuse armastuse eest kodust kaugele küüditakse? Seda teadis Heli Susi isiklikust kogemusest liigagi hästi. Aga välised tingimused ei suru maha tõeliselt vaba ja väärikat inimlikku inimest. Mul on siiralt hea meelt, et Heli Susi töö ja elu on kandnud head vilja. Läbi nõukogude okupatsiooni seisis ta selle eest, et Eesti saaks vabaks ja eestlased võiksid end tunda vabadena omal esiisade maal. Heli Susi oli aus ja sõnakas naine, kelle panus Eesti riigi ja kultuuri järjepidevuse kandmisel ei ole õnneks tähelepanuta jäänud ka riigi poolt, mille taastamises ta aktiivselt osa võttis. Tema tähenduse Eesti jaoks võtab kõige lihtsamalt kokku auhind, mida Justiitsministeerium alates möödunud aastast annab ning mis kannab isa ja tütre nime – see on Arnold ja Heli Susi sõnajulguse missiooniauhind. Sõnajulgus ei ole aga kahjuks tänagi veel iseenesest mõistetav ega praktiseeritav.
Aitäh Sulle, Heli, et oled olnud meiega: oled olnud oma hingesuuruse ja meelekindlusega meile eeskujuks ning andnud julgust mõelda ja öelda. Aitäh, et oled maailma tippkultuuri kaudu aidanud meie väikesearvulisel rahval mõtestada ja tulevikuvaatesse kinnistada humanismi universaalsust ja vabaduse väärtust.
Riina Solman
Rahvastikuminister
