Riigikohus tegi 7. mail otsuse, millega mõistis Pärnu linnavolikogu endise liikme Ago Kalmeri (Isamaa) õigeks altkäemaksu küsimises. Samuti kohustati riiki Kalmerile välja maksma 24 120 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Sellega on lõplikult läbi 2018. aasta jaanuaris alanud ja läbi kolme kohtuastme käinud protsess ja kõik süüdistused Ago Kalmeri vastu on alusetud.
Ago Kalmer edastas Eesti Uudistele, et Riigikohtu 7. mai otsus kinnitas üheselt sedasama, mida Pärnu Maakohus otsustas juba 2019. aasta mais. „Ma ei ole süüdi kuriteos, milles mind süüdistati. Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis tõel vahepeal teistpidi paista lasti, tühistati ühemõtteliselt Riigikohtus kui ebaõige kohtulahend. Siinkohal tänagi südamest nii Pärnu Maakohtu kui Riigikohtu kohtunikke väga põhjaliku, professionaalse ja selge lahendi eest, mis tõi päevavalgele tõe, mida olen raiunud uurijatele esimesest päevast alates. Võib ka öelda, et mul oli õnne, et Riigikohtu loakomisjon võttis minu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtu otsusele üldse menetlusse, sest iga korda see nii ei lähe. Selles mõttes saan ma ainult riigikohtunikke tänada, et meil on siiski kolmeastmeline kohtusüsteem ja selgelt viltu otsustatud ringkonnakohtu otsus otsustati üle vaadata,“ märgib Ago Kalmer.
Riigikohtu otsus näitab Kalmeri sõnul, et politsei ja prokuratuur on alusetult ühte inimest süüdistanud kuriteos, mida ta ei ole toime pannud. „On väga kahetsusväärne, et kogu see protsess on kestnud üle kahe aasta ja selle ebaõnnestumise peavad nüüd kinni maksma maksumaksjad. Öelda täna selgelt, et ma olen võitja on vale, sest neid ressursse, närve ja aega, mis protsessidele kulus, rääkimata kahjust tervisele, ei too keegi tagasi. Samuti on pöördumatud lähedastele tekitatud tervisekahju ja pinge. Ajakirjanduses levitatud valeväited ning juhtprokurör Kristine Tamme Pärnu Postimehes antud intervjuus esitatud lausvalede teadmises lahkus siit ilmast ka minu isa, kellele kogu juhtum laastavalt mõjus.“
Oma sõnade kinnituseks tsiteerib Ago Kalmer Pärnu Postimehes avaldatud juhtprokuröri Kristine Tamme öeldut: “Mis puudutab korruptsiooni, siis oli meie piirkonnas edukas aasta. Linnapeale altkäemaksu pakkumise vaidlus on praegu pooleli ja läheb Riigikohtusse. See lööb olukorra klaarimaks. Juba ringkonnakohtu lahend selgitas õiguslikku seisukohti: mis vahe siis on lobitööl ja sellest üle piiri minekul? Kui palju võin oma ärihuve sellises ametis (linnavolikogu liikmena) rakendada?”
Riigikohtu otsus toob välja prokuratuuri ja ringkonnakohtu õiguslikult eksitava väärarusaama
Ago Kalmeri sõnul on tal on siiralt kahju, et riik on kulutanud pikki aastaid aega, maksumaksja raha ja muid ressursse menetlusele, mille puhul oli ju juba esimesest hetkest ette teada, et see ebaõnnestub, sest ma ei ole süüdi.
„Ma loodan südamest, et riik käitub aumehena ja näeb nüüd ka sama palju vaeva sellel nimel, et taastada minu maine ja usaldusväärsus ning minu perekonna väärikus, mis selle menetluse tõttu kõvasti kannatada sai.”
Ago Kalmeri kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti sõnul on nad Riigikohtu 7. mai otsusega väga rahul.
„Riigikohtu otsus toob selgelt välja prokuratuuri ja Tallinna Ringkonnakohtu õiguslikult eksitava väärarusaama sellest, et äriühingu ja omavalitsuse vahelise kohtuvaidluse kokkuleppel lahendamise eesmärgil kohtu tungival soovitusel omavalitsuselt õiguspärase varalise hüvitise küsimine on kriminaalne. Riigikohus ütleb, nagu ka kaitsja menetluse algusest peale, et seda see kindlasti ei ole.
Riigikohtu otsusest saab järeldada, et karistusõiguslikku kvaliteeti pole võimalik otsida ja leida ka rahvasaadiku lubaduses kõigutada või mitte kõigutada poliitilises esindusorganis hääletuskonsensust juhul, kui omavalitsus ei täida rahvasaadikule kuuluva äriühingu õiguspärast hüvitusnõuet. Ka selles osas on Riigikohus nõustunud kaitsjaga. Riigikohtu otsus kinnitab veel kord, et Eestil on arenenud karistusõigus ja sellel on oma kindel õigusdogmaatika, millega mittearvestamine võib viia põhjendamatute ametialaste süüdistuste esitamiseni ja süüdistuse alla langenud kodaniku hea maine hävitamiseni, mida ei ole võimalik korvata.
Lõpetuseks – on deprimeeriv, et kui linnapea, sattudes ettevõtja seaduspärase hüvitusnõude menetlemisel intellektuaalsesse kimbatusse, siis selle asemel, et teha asja lahendamiseks sobivaid haldustoiminguid (nagu asja arutamine, läbirääkimine, haldusakti ettevalmistamine ja andmine), pöördub hädahüüdega hoopis politsei ja prokuratuuri poole,” sedastab vandeadvokaat Heldur Otti.
