Rahvastikuminister Riina Solman osales täna Euroopa Liidu töö- ja terviseministrite mitteametlikul demograafia-teemalisel videokohtumisel. Solman rõhutas vajadust hoida ära pandeemia negatiivne mõju sündimusele ja suurendada lastega perede kindlustunnet. Ühtlasi tänas ta Horvaatiat Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana demograafia küsimuste prioriteediks seadmise eest.
„Meie ühiskondade vananemine on paratamatu ja tingitud peamiselt oodatava eluea pikenemisest, mille oleme saavutanud eelkõige tänu suurtele edusammudele tervise ja turvalisuse valdkonnas. See on kindlasti edulugu. Euroopa Liidus tuleb suurendada teadlikkust, et isegi immigratsioon ei saa rahvastiku vananemise väljakutset leevendada, kuigi lühiajaliselt võib nii tunduda. Eesti kogemus on näidanud, et pikas perspektiivis immigratsioon isegi süvendab rahvastiku vananemist, sest ka sisserändajad jäävad vanemaks,“ rääkis Solman.
Rahvastikuminister Solman rõhutas samas sündimust toetava perepoliitika kujundamise olulisust rahvastiku kahanemise peatamisel ning kutsus liikmesriike üles tegema omalt poolt jõupingutusi: „Kutsume liikmesriike üles analüüsima oma perepoliitikat ning leidma võimalusi, et hoida ära pandeemia negatiivne mõju sündimusele ning suurendada lastega perede kindlustunnet. Investeering lastesse on kõige tasuvam investeering. Ainult piisava sündimuse saavutamine võimaldab peatada rahvastiku kahanemise.“
Ministrite arutelu keskendus konverentsil kahele teemale – demograafilised väljakutsed, eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga ja sellest väljumisel, ning tööturu- ja sotsiaalmeetmed majanduslikuks taastumiseks. Solman asendas kohtumisel ka sotsiaalminister Tanel Kiike.
Rahvastikuministri sõnul kestab viimase rahvastikuprognoosi kohaselt vananemisega seotud üleminekuperiood Eestis kuni 2060. aastani. „Seni peame vähehaaval ja samm-sammult kohanema uue eesseisva vanusstruktuuriga. Uues demograafilises olukorras on kõige olulisemateks jätkusuutliku kasvu tagamise meetmeteks elukestev õpe ja oskuste arendamine, tootlikkuse kasv, alaesindatud ühiskonnarühmade suurem kaasamine tööturule ning läbimurdeline digitaliseerimine, mille vajadus on pandeemia kontekstis eriti veenvalt esile tulnud,“ rääkis Solman oma kõnes.
„Oluline on ka sotsiaalkindlustuse ja teenuste, sh pikaajalise hoolduse süsteemide kohandamine,“ nentis Solman. „Erinevalt tööturust ei ole Eestis kriisi mõjud sotsiaalsektorisse nii tugevalt veel jõudnud, suuremat mõju sotsiaalsektorile prognoosime alates sügisest. Siiski on juba praegu mõned kohalikud omavalitsused andnud teada toimetulekutoetuse taotlejate arvu suurenemisest, samuti suurenenud vajadusest koduteenuste järele.
Konverentsi juhtis Euroopa Liidu eesistuja Horvaatia. Kohtumise peamisteks aruteluküsimusteks oli, millised rahvastikumuutuste elemendid peaksid COVID-19 väljumise- ja taastumisstrateegiate kontekstis olema esile tõstetud Euroopa Komisjoni kavandatavas demograafiliste muutuste mõju analüüsivas aruandes ning kuidas saab Euroopa Liit aidata elavdada piirkondi, mis on rahvastiku kahanemisest enim mõjutatud.
Demograafiliste muutuste mõju leevendamine ja muutustega kohanemine on üks Horvaatia Euroopa Liidu eesistumise võtmeteemadest. Eesistuja initsiatiivil plaanitakse 11. juunil toimuval kohtumisel võtta vastu ka Euroopa Liidu Nõukogu järeldused demograafiliste väljakutsete kohta.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019
