Rahvastikuminister Riina Solman tutvustas eile valitsuse kabinetinõupidamisel uut kriisiaegset toetusmeedet – perede tugilaenu. Tugilaenu eesmärk on pakkuda kriisi tõttu järsult vähenenud sissetulekuga inimestele ajutist tuge enda kohustuste täitmisel. Rahvastikuminister koos rahandus- ja sotsiaalministri ning teiste asjaomaste ministritega, esitab valitsusele perede tugilaenu loomiseks vajalikud eelnõud koos maksumuse prognoosiga hiljemalt 31.05.2020.
Solman ütles kabinetinõupidamisel tugilaenu meedet tutvustades, et perede tugilaen oleks mõeldud inimestele, kel oli olemas kriisieelne sissetulek ning kes on meie ühiskonda maksude ja laste näol panustanud ning niimoodi aastate jooksul riigipoolset abi palumata meie kõigi heaolu suurendanud. „Tugev pere ja elujõuline keskklass on tugeva riigi vundament. Tugilaenu näol saame anda inimestele, kes tavaolukorras kohustustega toime tulevad, kala asemel õnge,“ nentis minister.
Valitsuskabineti otsuse kohaselt töötab rahvastikuminister tugilaenu loomiseks vajalikud eelnõud ja maksumuse prognoosi välja koostöös rahandusministri, sotsiaalministri ning teiste asjaomaste ministritega hiljemalt 31. maiks 2020. Esialgse kava kohaselt hakatakse laenu andma taotleja viimase kahe aasta kahe keskmise kuupalga ulatuses. Laenu ülempiir on kolm Eesti keskmist palka ehk ca 4500 eurot. Laenu ülempiiri tõstetakse ja laenu tagasimakse perioodi pikendatakse proportsionaalselt laste arvuga. Esialgne ettepanek on suurendada laenusummat iga alaealise lapse kohta 500 eurot kuni ülempiirini 5000 eurot, tagasimaksmisel pikendatakse tagasimakseperioodi proportsionaalselt laste arvuga kuue kuu kaupa. Tugilaenu saamiseks peab taotleja või tema pereliikme sissetulek olema kriisi tõttu vähenenud vähemalt 30%. Laen on esimesed 12 kuud intressivaba. Laenu tagasimaksed algavad 12 kuud pärast laenu saamist ja laen tuleb üldjuhul tagastada kolme aasta jooksul peale intressivaba perioodi lõppu.
Solman lisas, et riigi rakendatud kriisimeetmed nagu töötasu hüvitis saavad suure rahalise kulu tõttu olla lühiajalised, samuti ei rakendu suurele hulgale inimestest tööturumeetmed, mis tagavad varasemaga võrreldaval tasemel sissetuleku. „Eelnev tähendab, et inimestel, kes kriisiajal ei saa tööd teha või kelle sissetulek on ajutiselt oluliselt vähenenud, hakkavad tekkima võlgnevused, mille katmiseks tuleb tänases turuolukorras võtta kõrge intressiga kiirlaene, müüa või pantida oma vara või halvemal juhul kui kohustusi täita ei suudeta, panna müüki oma kodu. Kriisiaja hinnataset arvestades võib see olla peredele väga kahjulik otsus. Samal ajal on tegemist inimestega, kes tavaolukorra taastudes on võimelised oma kulusid katma ja osal juhtumitel ka säästma,“ ütles Solman.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019
