Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles erakonna suvepäevadel volikogu ees peetud kõnes, et Reformierakonna valitsus langetab praegu otsuseid teadmises, et 2027. aastal nad enam võimul ei ole. „Nüüd on kõik rabelevad tegevused mõeldud vaid valijatele mõeldud turunduseks. See on väga ohtlik suund, sest Eestis seisab korraliste valimisteni ees veel poolteist aastat.“
Näitena küünilisest ja sildu põletavast poliitikast tõi Reinsalu välja tervishoiu rahastamise küsimuse: „Tervisekassa peo skandaal on sümboliväärtusega. Selle kõrval on olukord, kus valitsus nägi eelarvestrateegias eelmisel aastal sisuliselt ette tervisekassa reservide ära kulutamise 2027. aastaks. Pärast meid tulgu või veeuputus!“
Eesti rahvas tajub paraku puudust nii kvaliteetses poliitikas kui juhtimises, nentis Reinsalu. Ta lisas: „Inimesed küsivad: milline on valitsuse käsitlus majanduse kasvule vedamiseks, hinnatõusu pidurdamiseks, energeetikas, inimeste ostujõu parandamiseks, rahvastikukriisi ületamiseks?
Neis põhiküsimustes valitsusel vastuseid ei ole. Veelgi enam, tehtud ja kavandatavates poliitikavalikutes on hoopis probleeme süvendatud, mitte suudetud liikuda lahenduse suunas.“
Isamaa esimehe sõnul on ainus pääsetee usalduskriisist anda otsustamine inimeste kätte läbi ennetähtaegsete Riigikogu valimiste. „Las Eesti kodanikud määravad, kuidas edasi ning annavad hinnangu senisele riigi juhtimisele. See on usalduskriisi lahendamise alguspunkt.
See on meie üleskutse kõigile parlamendisaadikutele: riigi juhtimisel ei saa lasta triivida, see ei vasta Eesti ühiskonna huvidele ning on praeguses keerulises olukorras vastutustundetu. Kui parlamendiliikmete enamus julgeb toetada uusi valimisi, on need põhiseaduses ette nähtud protseduuri alusel võimalik venitusteta läbi viia,“ ütles Reinsalu. Vastasel juhul annavad inimesed riiklikule poliitikale hinnangu 19. oktoobril kohalike omavalitsuste valimistel.
Videole järgneb Urmas Reinsalu kõne täistekst!
Head erakonnakaaslased
August 2025.
Usalduskriis Eesti poliitikas kestab ning on süvenemas. Selle ületamine on keskne küsimus Eesti poliitikas.
Kuid see pole lihtsalt võõrandumisprobleem üldisemalt.
Kaisa Ling sõnastas, et meie sotsiaalne sidekude on kärbunud.
Samas soovivad Eesti inimesed ühe nõudlikumalt oma maa poliitiliste valikute üle kaasa rääkida. Inimesed tajuvad üha rohkem, et neile surutakse peale asju, mida nad ei pea mõistlikuks ja mis tunduvad arusaamatud. Ja teisalt, et riigijuhtimises ei tegeleta asjadega, mis on reaalsed ja olulised.
Praegune usalduskriis on tõukunud Reformierakonna valitsuse poliitikast, mis on osutunud ühiskonna jaoks läbikukkunuks. Peaminister Michal ei julge ühiskonnas valitsevat arusaama tunnistada ning ütleb, et selle põhjuseks on sõda, mille tõttu on inimesed kurjad. See ei ole nii. Vastupidi, riigi kaitsmises väliste ohtude eest on Eestis lai konsensus.
Põhjus paikneb mujal.
Rahvas tajub paraku puudust nii kvaliteetses poliitikas kui juhtimises. Inimesed küsivad: milline on valitsuse käsitlus majanduse kasvule vedamiseks, hinnatõusu pidurdamiseks, energeetikas, inimeste ostujõu parandamiseks, rahvastikukriisi ületamiseks?
Neis põhiküsimustes valitsusel vastuseid ei ole. Veelgi enam, tehtud ja kavandatavates poliitikavalikutes on hoopis probleeme süvendatud, mitte suudetud liikuda lahenduse suunas.
Majanduses on olukord paraku selline, et unikaalse maksutõusude laviiniga on suudetud olemuslikult vigastada majandususaldust. Kuid laviin ei peatu. 16 maksutõusu Kallase ajal aastaga, 16 maksutõusu Michali ajal poole aastaga, nüüd liigutakse edasi juba kiirenevas tempos: Eestit ootab ees 26 maksu ja koormise tõusu selle aasta juulist 2026. aastaks.
Teise kvartali kiirhinnang näitas valitsuse ennustatud 2,3% majanduskasvu asemel aastases võrdluses 0,5%. Irooniliselt tuleb märkida, et ka see kasvunumber rajaneb tegelikult sõna otseses mõttes maksutõusudel, kuna SKP arvestusse arvestatakse sisse ka maksutõusud, mis tõstavad tootmishinda.
Hiljuti kuulsime uudist, et Eesti noorte tööpuudus on tõusnud juunis Euroopa Liidus esikohale. Mustade esikohtade saavutamine erinevates tabelites on muutunud tavapäraseks reaalsuseks. Sellega me leppida ei kavatse. Eestist peab saama võitja, mitte konkurentsis kaotaja.
Energeetikas on suudetud tekitada selline segadus, et investorid laiutavad vaid käsi. Keegi ei tea mis juhtuma hakkab. Vaatamata tööandjate keskliidu tellitud raporti hinnangule loobuda taastuvenergeetika subsideerimisest, kuna see toob kaasa kõrgema elektri hinna, minnakse sellega edasi. Michali valitsuse loodud sagedusreservide turg on kaasa toonud hinnahüpped 10 000 eurot megavati kohta. Maksame taastuvenergia tootmise subsideerimise eest, nüüd siis ka mittetootmise eest. Prognoositud 60 miljoni euro suurune aastatasu on lennanud lõhki juba poole aastaga.
Demograafias valitseb paraku samasugune peataolek, sündide kahanemise mustad rekordid jätkuvad, valitsus ei ole olnud võimeline välja tulema ühegi positiivse sisuga algatusega, vaid on tegelenud perede olemasolevate turvavõrkude demonteerimisega.
Suurim praktiline probleem inimestele toimetuleku küsimuses on hinnatõus. Reformierakond pole paraku suutnud ühtki sisulist meedet välja pakkuda, kuidas hinnatõusu pidurdada. Vastupidi, hinnatõusu suurimaks põhjuseks ongi valitsuse sammud maksude vallas. Nii oleme Euroopa Liidus hinnatõusu rekordi hoidjad. Isamaa ettepanekud kevadest astuda reaalseid samme hinnatõusu pidurdamiseks hääletas Reformierakonna valitsusliit tuimalt maha.
Valitsus on rääkinud valitsemiskulude kokkuhoiust. Ka see veksel on osutunud valeks. Valitsemiskulud sellel aastal on hoopis kasvanud sadades miljonites.
Tervisekassa peo skandaal on sümboliväärtusega. Selle kõrval on olukord, kus valitsus nägi eelarvestrateegias eelmisel aastal sisuliselt ette tervisekassa reservide ära kulutamise 2027. aastaks. Pärast meid tulgu või veeuputus!
Reformierakond lähtubki riigi juhtimisel juba eeldusest, et 2027 ta võimul ei püsi. Nüüd on kõik rabelevad tegevused mõeldud vaid valijatele mõeldud turunduseks. See on väga ohtlik suund, sest Eestis seisab korraliste valimisteni ees veel poolteist aastat.
See peegeldub ka vastutamatuses. Karmen Joller sotsiaalministrina teeb suuri silmi ja ütleb et tema ei tea, kuhu haigekassa raha läheb. Olgugi et valitsus veel aasta tagasi raporteeris pidulikult, et sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tehti nulleelarve audit ja kõik kulud vaadati läbi.
Suvel kuulsime, et inimeste pangakontosid on vaadatud seadust rikkudes. LHV on esitanud juba veerand miljardi euro suuruse nõude riigi vastu. Kas oleme kuulnud kedagi ministritest ebaseadusliku tegevuse eest vastutust võtmas? Selle asemel on valitsus hoopis uue, superandmebaasi seaduse koostanud, et inimeste privaatsust juriidiliselt korrektsel teel ahendada. Isamaa seda ei toeta! Tuleb aeg ja me hakkame neid suure venna poliitikaid tagasi pöörama. Eesti on vabadusele ehitatud riik.
Terve kevade raiskas valitsus aega ja koostas uut koalitsioonilepingut, milles oli palju sõnu, kuid vähe mõtteid. Kaks aastat oldi riiki juhtinud, siis kolm kuud arutati kuidas riiki juhtida ja milline oli tõdemus: lepiti kokku hulgaliselt asju, mille puhul 2027 alguseks koostatakse plaan, kuidas edasi. Selline huumor käibib praegu tõsise näoga riigi juhtimises. Lugesin eile, et taristuminister Leis teatas sama tõsise näoga, et kui Läti ja Leedu ei suuda oma Rail Balticu trassi osa tähtajaks valmis saada, siis ei ole midagi katki, siis kasutame seda kui kiirraudteed Pärnusse.
Valitsus on terviku asemel keskendunud üksikutele projektidele, ühiskonnas õigustatult kriitikat põhjustavatele projektidele. Nii tegeletakse sadade raskete kuritegude eest riiki toodud vangide paigutamisega Eestisse ja pärast kohalikke valimisi kavatsetakse seadustada odava tööjõu Eestisse toomine.
Ees seisavad eelarveläbirääkimised. Minu sõnum Kristen Michalile on selge: lõpetage rabelemine. Vaadake kriitiliselt üle tehtud ja ees seisvad maksutõusud, lähtudes vajadusest anda majandusele kindlustunnet.
Revideerige kaudsete maksude taset, et hinnatõusu pidurdada. Vähendage tegelikult valitsemiskulusid. Ka õpetajatele kolm aastat lubatud palgatõus on vajalik, kuid see kulu peab olema tasakaalutatud muude valitsemiskulude vähendamisega.
Kuid olen sügavalt skeptiline, et valitsus on võimeline oma poliitikat korrigeerima. Kutsusin Michalit sellele üles siis, kui ta ametise astus, kuid ta seda võimalust toona ei kasutanud.
Seega, tuleb ausalt nentida et see poolteist aastat Reformierakonna sisulist ainuvalitsust tähendab tõmblemise kasvu riigijuhtimises ja usalduskriisi süvenemist. Eesti on majanduse konkurentsivõimes majajääja, me ei tohi lubada Eesti arengus kaotatud aega.
Seetõttu on Isamaa üleskutse selge: venitusteta tuleks läbi viia uued ennetähtaegsed Riigikogu valimised. Las Eesti kodanikud määravad, kuidas edasi ning annavad hinnangu senisele riigi juhtimisele. See on usalduskriisi lahendamise alguspunkt.
See on meie üleskutse kõigile parlamendisaadikutele: riigi juhtimisel ei saa lasta triivida, see ei vasta Eesti ühiskonna huvidele ning on praeguses keerulises olukorras vastutustundetu.
Kui parlamendiliikmete enamus julgeb toetada uusi valimisi, on need põhiseaduses ette nähtud protseduuri alusel võimalik venitusteta läbi viia. Peaminister Michal ütleb, et see ei otstarbekas. Kuid see on partei huvide eelistamine riigi huvidele. Valitsuskoalitsiooni toetus on tõmbunud Eesti ajaloo madalaimaks, nii jätkamine pidurdab Eesti sisemist efektiivsust ning toodab inimestes lootusetust. Kuid just lootust vajavad praegu inimesed kõige rohkem. Meie-tunnet, prognoositavat ja arusaadavat juhtimist. Siis on ka keerulises oludes arusaam, et ühise pingutusega viime asjad uuesti tõusule.
Kahe kuu pärast on Eestis kohalikud valimised. Eesti kodanikud valivad valla- ja linnavolikogusid, et anda hinnang kogukonna juhtimisele nelja aasta jooksul. Loomulikult sõnastavad erakonnad oma praktilised tegevuskavad konkreetse kandi eluolu küsimustes.
Kuid inimeste jaoks on praegu keskmes Eesti riigi juhtimine. Kui riiki juhitakse kehvasti, siis ei saa ka inimeste elu valdades ja linnades olla sellest lahutatud.
Kõige valusamalt lööb valitsuse maksupoliitika just maapiirkondade inimesi, kus on suhteliselt väiksema sissetulekuga inimesed, see lööb valusamalt lastega peresid, kus suid laua ümber on rohkem, see lööb valusamalt eakaid, kes elavad oma pensionist. Keskmist palka teeniv inimene kaotab maksutõusude ja hinnatõusude läbi sel aastal ühe kuu palga.
Selle aasta bilanss on selge: miljard eurot maksukoormust lisaks inimestele ja ettevõtetele, sajad miljonid juurde valitsemiskuludeks.
Valitsus ise prognoosis kaheks viimaseks aastaks nominaalset SKP kasvu 3,9 miljardit suuremana kui tegelikult täitus. See tähendab loomata töökohti, madalamat majanduskäivet, madalamaid sissetulekuid. Võimaluste ahenemist tunnetavad reaalselt Eesti omavalitsused.
Meie ülesanne neil kohalikel valimistel ongi pakkuda vastukaalu Reformierakonna valitsuse läbikukkunud poliitikale.
Meie kohalike valimiste programm määratleb selged suunad, mille eest Isamaa inimesed omavalitsustes seisavad: ettevõtluse toetamine ja majanduse areng, perede ja lapsesõbraliku elukeskkonna eest seismine, head avalikud teenused, kogukonna liikmete kuulamine, hariduse eest seismine, eestikeelsele haridusele ülemineku tagamine, eestimeelsuse väärtustamine, paremad ühendused, abivajajate toetamine.
Me ei lepi ääremaastumisega. Elamisväärne elukvaliteet peab olema tagatud kogu Eestis. Tallina linnastu areng ei tohi vastanduda ülejäänud Eesti arengule. Vastupidi, rahvusvahelises konkurentsis peab Tallinn andma majanduskasvule positiivse tõuke, mis teenib kogu Eesti majanduse huvisid.
Meie ülemaaline kohalike valimiste sõnum on selge: EESTI VAJAB MUUTUST! Muutus algabki valdades ja linnades, inimeste kodukohas. Eesti inimesel on võimalus sügisel kohalike valimiste päeval anda oma hinnang riigi senisele juhtimisele. Kas toetada seniseid võimuparteisid Reformierakonda, Eesti 200 või sotsiaaldemokraate, või valida muutus.
Eestimeelset, vastutustundlikku alternatiivi pakub Isamaa. Hääl Isamaale on hinnang valitsuse poliitikale, see on hääl muutuse toetamiseks ja see on hääl asjalikuks omavalitsuse juhtimiseks.
Me läheme välja oma nimekirjadega suurimas arvus omavalitsustes pärast haldusreformi. Tänan kõiki kandidaate ja tiimide liikmeid. Meie ülesanne on valimistel viia inimesteni lootuse sõnum: muutus on võimalik, see muutus algab valdades ja linnades. Poliitika riigi ja omavalitsuse tasemel ei ole teineteisest lahus. Kui sa hääletad Reformierakonna poolt Tartus, siis annad ka mandaadi parteile, mis tõstis käibemaksu ja tekitas ka Tartus hinnatõusulaine.
Kui hääletad sotside poolt Võrus, siis annad ka mandaadi partele, mis kehtestas automaksu.
Valid Viimsis Eesti 200, annad hääle parteile, mis kaotas üleriigilise kodualuse maamaksu vabastuse.
Põhimõttelise valikuna eesti poliitika suuna üle tajub seda ka Reformierakond, kus Tallinnas kandideerib suisa kaheksa Kallase-Michali valitsuse ministrit.
Inimesed ei tohi uuesti saada petta, neid on juba küllalt petetud. Meie ülesanne on see sõnum kohale viia.
Toetus Isamaale võimaldab meil pakkuda vastukaalu valitsuse poliitikale ühise jõuna omavalitsuses. Ja see saab olema tugev jõud, mida me kasutame ühiselt nii poliitiliselt kui õiguslikult. Isamaa suurem erikaal on juba iseenesest heidutus valitsusele, mida saame kasutada suuremate rumaluste takistamiseks riigis.
Andrus Ansip on öelnud, et 33% toetusega valitsus on ka julgeolekurisk. Praegu on valituse toetus enam kui kaks korda madalam.
Viimased päevade arengud võimaliku Ukraina-Vene sõja diplomaatilise lahendamise osas on rahvusvaheliselt Euroopa julgeoleku jaoks loonud uue dünaamika. See sisaldab endas määramata tõenäosusega võimalust sõja lõpetamiseks, kuid samas ka riske meie ja kogu Euroopa julgeoleku jaoks.
Kõigile ausatele inimeste oli piinav vaadata punasel vaibal Putinit Alaskal. Samas, paari päeva pärast kinnitasid Ühendriigid, küll konkretiseerimata tähenduses, oma valmisolekut panustada sõja järel julgeolekugarantiide tagamisse Ukrainas.
Häirivalt kõlavad Euroopa liidrite suust mõttekäigud, et territooriumide loovutamise küsimus on Ukraina asi. Juriidiliselt küll, kuid mitte poliitiliselt. Ukraina ei tohi sattuda olukorda, kus talle tekib mitmest suunast surve loovutusteks, millel on nii määramatud sisepoliitilised ja julgeolekulised tagajärjed. Kuid ennekõike just tõe ja õiguse maksvuse tagajärjed.
Sõja tulemus ei saa olla olukord, kus agressoril oli võimalik saada viiendik Ukrainast, see pretsedent rahvusvaheliselt omab määratult ohtlikku tähendust. Küsimärke on palju. Eesti peab oma selget positsiooni samameelsete riikide kooslustes väljendama.
Milline on õiguslik sisu ja ulatus võimalikul julgeolekugarantiide leppel?
Milline saab olema sõjajärgne Euroopa Venemaa-poliitika?
Mis saab kahju hüvitamisest, vastutustest, sanktsioonidest? Kui Euroopa Liidu tasemel tekkib raskusi sanktsioonide pikendamisega, kas teevad seda siis samameelsed riigid?
Hetkel on tähtsaim, et nii Euroopa riigid kui USA suudaksid luua ja ka jõustada uue survejõu Venemale läbirääkimiste läbikukkumise tagajärjena nii teiseste sanktsioonide kui relvaabi näol. Laiemalt on meie eluline huvi, et Lääs ei oleks valmis üldse avama Putini huvides olevat teemat Euroopa julgeolekusüsteemi üle, millena peab ta silmas meie piirkonna Euroopa osa julgeolekuvõimaluste ahendamist.
Selles olukorras tuleb Euroopa kaitse küsimuses vaadata ausalt ka Euroopa Komisjoni esitatud uut eelarve projekti. Eesti valitsus lubas seisukohti sellele sügisel.
Kaitsevaldkonda eraldatakse aastas 18 miljardit eurot, ka seda mitte vahetult relvastuse soetamiseks. See on ebarealistlikult väike eraldis, arvestades ohuprognoose ning seda, et Euroopa Liidu riikide kogupanus kaitsesse oli läinud aastal 350 miljardit. Vajame ausalt tõdemust, et Euroopa Liit oleks valmis otsesesse relvastusse investeerima ning seda just ühisprojektidesse, mis kaitsevad Euroopa Liidu idapiirkonda Venemaa eest.
Omaette küsimus on uute Euroopa maksude loomine. See ei ole tee, kuidas konkurentsi mahajäämust USA-st järele aidata. Ettepanek sisaldab pool triljonit kogu EL riikide peale kokku, Eesti maksukoormus oleks ettepanekus ligikaudu miljard eurot.
Keerulisel ajal välispoliitiliselt vajame ühiskonna usaldust riigi poliitilise juhtkonna suhtes, et suudaksime koondada oma jõu ning olla tulemuslikud.
Võtame kokku. Eesti vajab muutust. Muutus algab sel sügisel valdades ja linnades.
