Tõnis Lukase kõne Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatud meeleavaldusel õpetajate tähtajatu streigi esimesel päeval.
Head õed ja vennad pedagoogikas, armsad õpetajad! Jah, pean tõesti osa süüst enda peale võtma, endise õpetaja ja koolijuhina, et ei ole õnnestunud kõigile ühiskonna liikmetele anda edasi oskust luua seoseid.
Sest kumb oli enne, kas majanduslik areng või haritud rahvas? Haritud rahvas, õige vastus!
Või kumb oli enne, kas Eesti iseseisvus ja vabariigi väljakuulutamine või haritud rahvas? Haritud rahvas, jälle õige vastus!
Isamaa toetab õpetajate nõudmisi. Nii palganõudmisi kui töökorralduslikke nõudmisi. Me oleme kursis, mis toimub Eesti haridusasutustes. Meie hulgas on palju pedagooge, kes on ka praegu siin. Ning meil on aukartus just õpetajate, õppejõudude ja üldse rahvusliku haritlaskonna suhtes, kes on selle Eesti riigi loonud. Ma olen kindel, et ei pea seda Eesti riiki ükskord matma.
Isamaale on öeldud, et me võtsime eelmises valitsuses Reformierakonna pantvangi ja viisime läbi õpetajate 24% palgatõusu ühe ropsuga. Et see oli valimiseelne samm. Ei, see ei olnud valimiseelne jutt! Sest see valitsus oli ametis nii vähe, et me pidime oma põhieesmärke ellu viima selle lühikese ajaga. See, kas tulid valimised või mitte, ei olnud meie jaoks tähtis.
Aga eesmärk oli, et see siht püsib. Et me jõuame selleni, et õpetajad leiavad ennast jälle väärtustatuna. Et ei satu ohtu näiteks õpetajate järelkasv, et ei satuks ohtu eestikeelsele õppele üleminek.
Lõhe ühiskonnas, mis praegu tekkinud, on suur. Ja sellel lõhel on kaks Kallast. Ma usun, et me leiame parema silla, kui leidsid viisk, põis ja õlekõrs omal ajal, kes said kõik hukka.
Kui me ei otsi raha õpetajate palgaks ja karjäärimudeliks praegu, siis otsitakse tulevikus õpetajaid tikutulega taga. Isamaa on teinud vastavaid ettepanekuid, toetab õpetajate nõudmisi ja ma olen kindel: ühiskond väärtustab tööd, on teie selja taga ja te ei pea te enam plakatitega välja tulema!
