Tallinna linna 2025. aasta eelarve koostamine võttis aega ümmarguselt kaks kuud. See tundub pika protsessina, aga seda aega oli vaja. Viimased kaks aastat on riigi tasandil näidanud, millised on otsustega kiirustamise tagajärjed. Seetõttu oli Isamaa jaoks oluline, et kõik, mis eelarvesse kirja saab, on ka tegelikult suunatud Tallinna elanike elu ja heaolu paremaks muutmisele.
Täpselt selle sõnumiga läksime me tegelikult kevadel ka koalitsiooniläbirääkimistele. Me ei tahtnud ümmargust juttu ja kiiresti kokku pandud lakoonilisi punkte paberil. Võimuvahetus ei saa olla kunagi eesmärk omaette, vaid see peab kandma endas sihti, mida teha teisiti, mida teha paremini kui on tehtud varem.
Üks märgilisi punkte on Isamaa jaoks olnud juba aastaid võitlus koristamata lumehangedega, kus rasked ilmaolud raskendavad inimeste liikumist ja ka liiklust laiemalt. Täpsemalt on siiani linnakodanikele pandud kohustus koristada kõnniteid, mis asuvad tegelikult linnamaal. Aastaid kuulsime hirmujutte, kuidas see läheb maksma kümneid miljoneid eurosid – kuid kui nüüdne linnavalitsus asja tegelikult ette võttis, siis ilmnes, et reaalsuses on see summa kordi ja kordi väiksem. Selle raha saime 2025. aasta eelarvesse kirja.
Samuti ei luba me oma Tallinna koalitsioonipartneritel importida all-linna nende Toompeal aetavat maksutõusude poliitikat. Olukorras, kus inimeste toimetulek on maksude-, aktsiiside ja muude tasude tõusu tõttu üha suurema löögi all, on eriti näotu küsida inimestelt raha ka selle eest, et nad omaenda kodus elavad. Maamaksu tõus ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on inetu samm, kuid Tallinnas kompenseerime selle elanikele nii suures mahus, kui seadus võimaldab. Kahjuks pole võimalik maksuvabastust säilitada, sest riigikogus läbi surutud seadus seda ei võimalda, kuid hiljem saavad tallinlased neile peale surutud maksu tasumiseks kulunud raha uuesti tagasi.
Isamaa on eraomandi usku ja me kaitseme seda!
Kuid samamoodi usume paremasse linnaruumi, kus on võrdselt väärtustatud kõik inimesed, kõik liiklejad – mitte üht ei peeta ülemaks teisest. Minu jaoks on eriti südamelähedased kõik sotsiaalteemad, mis inimestel aitavad paremini toime tulla, aga samuti algatus „Igale tallinlasele puu“, millega linn istutab iga sündiva väikese linnakodaniku eest puu – see väärtustab väga keerulises demograafilises olukorras järelkasvu ja läbi selle võidavad kõik linnakodanikud ka rohelisema linnaruumi läbi.
Veidi vanematele lastele tagame parima võimaliku hariduse. Täielikult eestikeelse hariduse! Linnas saavad uueks paljud koolimajad ning vähendame lasteaia kohatasu 20 euro võrra kuus. Palgatõusud õpetajatele ja lasteaia töötajatele on riigi tegemata töö korvamine. Tallinn astub selle sammu praegu, kuid pikemas vaates peavad need otsused sündima linna ja riigi koostöös, mitte nii nagu praegu haridusminister soovib – kirjutada ette uued palganumbrid, aga riigipoolse kinnituseta omavalitsustele, et selleks eraldatakse ka täiendavaid vahendeid.
Suure rõõmuga näen ka enda ministriametis istutatud seemnete õide puhkemist Tallinnas uute perepesade avamisega – esialgu kahes linnaosas, aga plaanid on ambitsioonikamad. Kõik, mis puudutab lastega peresid ja nende toimetulekut peab olema Talinna juhtidele südameasi.
Poliitika on sümbolite kunst ning eelnevalt mainitud on mõned sümbolväärtusega prioriteedid Isamaa jaoks. Kuid need sümbolid ei ole kirjas üksnes eelarves. Viimastel kuudel oleme kaotanud Eesti Vabariigi pealinnast Moskva tänava, Tallinna linnavolikogus kuulutanud märtsipommitamise aastapäeva ülelinnaliseks mälestuspäevaks ning alles sel nädalal andsime linnavalitsusele ülesande rajada Maarjamäele mälestusmärk 1944. aasta suurpõgenemise meenutamiseks. Neid otsuseid ei leia eelarveridadelt – nagu ka planeeritavat Vene kultuurikeskuse ümbernimetamist – kuid neil on väga oluline tähtsus ühtse kultuuri- ja väärtusruumi loomisel.
Teha on palju. Kuidas aidata kaasa sellele, et täiskasvanud kaaslinlastel oleks lihtsam omandada vajalikul määral eesti keeles kõnelemise oskus. Kuidas aidata kõiki hädasolevaid peresid, lapsi, vanureid. Kuidas saavutada olukord, et Eesti riigi pealinnas oleksid ühtemoodi kallid tähtpäevad ja et meie ühistel pidupäevadel sini-must-valge lehviks lipuehtes ühtlaselt üle linna, mitte ainult Nõmmel, Kristiines ja kohtades, kus on enim eesti keele kõnelejaid. Eesti keel ja meel on võimalik kõikjal, kui linnajuhtimises sellele tähelepanu pööratakse. Tänane linnavalitsus seda teeb ning olen kolleegidele selle eest tänulik.
Isamaa selge eesmärk ja siht Tallinnas on eestimeelne ja eestikeelne linn!
