Riigikohus: e-hääletamine vajab selgemat sätestamist

President Kersti Kaljulaid Jüri Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tundi andmas ja e- hääletamas. Foto: LIIS TREIMANN

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul vajavad elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid selgemat sätestamist.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium juhtis kahe riigikohtusse jõudnud valimiskaebuse põhjal tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid õigustloovates aktides sätestada selgemalt, edastas riigikohus.

Esimesel juhul seadis valimistel osalenud erakond kahtluse alla valimispäeva õhtul kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemuse usaldusväärsuse. Seda põhjusel, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastas hääletamistulemuse alles järgmisel päeval. Kohus leidis, et ehkki valimispäeva õhtul kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemust riigi valimisteenistuse juht ei allkirjastata, ei ole põhjust kahelda valimistulemuste autentsuses. Viimase tagab häälte avamise ja lugemise käigus hääletamistulemusele tekkiv krüptograafiline allkiri.

Teises kaebuses leidis riigikogu valimiste kandidaat, et elektroonilisel hääletamisel polnud täidetud hääletamise algusest lõpuni kontrollitavuse nõue, kuna elektroonilisi hääli enne lugemist ei miksitud. Kolleegium selgitas, et valimispäeva õhtul loeti üle miksimata elektroonilised hääled, kuid 4. märtsil toimunud häälte korduslugemisel hääled eelnevalt ka miksiti.

Riigikohus ei rahuldanud kumbagi valimiskaebust. Kohus kirjeldas otsustes elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, sh häälte miksimise, lugemise, samuti tulemuste allkirjastamise ja valimiste infosüsteemi sissekandmise protsessi ning leidis, et vastavaid reegleid tuleks õigustloovates aktides täpsustada.

One thought on “Riigikohus: e-hääletamine vajab selgemat sätestamist

  • 27. märts 2019 at 20:27
    Permalink

    E-hääletamist on tehtud nagu nõukogude ajal tehti individuaalmaja – mees ladus peale tööd müüri ja kui jälle mingi jupi valmis sai, siis joonistas arhitekt selle projektile juurde nii nagu see kerkinud oli. Aeg-ajalt andis ka perenaine müüri laduvale peremehele juhiseid või ulatas kive kätte.

    Mis on süsteemil viga ja kuidas tuleks edasi liikuda, saab lugeda minu blogist http://valdekseeder.blogspot.com/2019/02/e-haaletuse-vaatlejana-riigikogu-2019.html.

    Reply

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga