Esmaspäeval (18.06) külastas Rahandusminister Toomas Tõniste Rapla maakonda. Visiidi käigus kohtus minister kohalike ettevõtjatega ja tutvus Rapla riigimajaga.
Toomas Tõniste sõnul on kohalike ettevõtetega kohtumine oluline, sest nende kohtumiste käigus avaneb võimalus kuulda ettevõtjate ideid, kuidas parandada Eesti majanduskeskkonda. Valitsuse eesmärk on aidata kaasa majanduse kasvule ja elukvaliteedi tõusule terves Eestis ning seetõttu tuleb tähelepanu pöörata neile, kes investeerivad ja loovad töökohti suurematest linnadest kaugemal. Meie eesmärk on edendada ettevõtlusaktiivsust ning selleks peame tagama võimalused üle kogu Eesti.
Rahandusminister külastas Kehtna valla Kehtna-Nurme külas seakasvatuse ja lihatööstusega tegelevat ettevõtet Frank Kutter OÜ ja kohtus selle tegevjuhi Marek Mettasega. Samuti külastas minister kasespooni ja kasevineeri tootvat ja neil põhinevaid tooteid arendavat OÜd Kohila Vineer, mida tutvustab ettevõtte juhatuse liige Andres Laht. Päeva lõpetas Salutaguse külas tegutseva Salutaguse Pärmitehase külastus, kus ministrit võttis vastu ettevõtte tegevjuht Tiina Valk.
Rapla maakonna majanduse mitmekesistamiseks on valitsus toetanud kolme tööstusala maakonna oluliste keskuste lähedal: 1,44 miljonit eurot toetust saab Rapla linna Koidu ja Kastani tänava ettevõtluspiirkond, mis peaks looma 300 töökohta, Orgita logistika- ja tööstuspark Märjamaa alevi läheda peaks 1,5 miljoni eurose toetuse abiga looma 250 töökohta ja tööstuspark Järvakandi alevis 1,36 miljoni eurose toetuse abiga 75 töökohta.
Rapla maakonna kui turismi sihtkoha atraktiivsuse tõstmiseks on ligi miljon eurot toetust saanud Kõnnumaa külastuskeskus Kehtna vallas. Varbola Muinas-Eesti teemapark on toetust saanud 714 000 eurot ja Rapla lennuväli 2,1 miljonit eurot. Lisaks neile saab pool miljonit eurot toetust Kohila Ülejõe vaba aja ja tervisespordi keskus.
Rapla maavalitsuse hoonesse rajatavat Rapla riigimaja tutvustas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Rapla talituse juhataja Andrus Saare. Lisaks riigiasutustele on tehtud ettepanek kolida riigimajja ka Rapla vallavalitsus. Selle idee õnnestumisel pakutaks tulevikus riigi ja omavalitsuse teenuseid ühest asukohast.
„Riigimajade loomisest võidab nii Eesti elanik, ettevõtja kui ka riik,“ ütles Tõniste.
Riigimajade loomisega koondame maakonnakeskustes võimalikult palju avalikke teenuseid ühte kohta. Teenuste ühte kohta toomisega teeme elu inimestele mugavamaks ja ühtlasi hoiame kokku nende pakkumise kulusid. Nagu ka Raplas, saab riigimajadena tihtipeale kasutada esinduslikke ja hea asukohaga maavalitsuste hooneid, kuna maavalitsuste tegevuse lõpetamisel jäi osa ruume vabaks. Riigimajad pakuvad valitsusasutuste töötajatele võimalust teha neis ka kaugtööd. Nii saab tippspetsialist ministeeriumis või riigiasutuses töötades tööd teha ka väljaspool pealinna.
