Isamaa esimees Urmas Reinsalu pöördus kirjas kõigi parlamendierakondade esimeeste poole, et üheskoos võtta eeskuju Saksamaast, leida lahendus tänasele poliitilisele usalduskriisile ning tagada, et riigikogu esindaks tegelikult Eesti inimeste tahet ja valikuid.
Lugupeetavad parlamendierakondade esimehed,
Eesti on keerulises olukorras. Julgeolekuküsimustes on rahvusvaheliselt palju määramatust ning majanduse väljavaated on haprad nii väliskeskkonna kui siseriiklike asjaolude tõttu.
Järjekordse valitsuskriisi valguses peame ausalt üksteiselt ja Eesti avalikkuselt küsima: kuidas edasi?
Tuleb nentida, et ka Eesti ühiskonnas on jätkuv usalduskriis poliitika suhtes.
See on demokraatlikus riigis tõsine probleem, mida ausalt tunnistada. Seda murettekitavam on usalduskriis just kriitilisel ajal. Lisaks julgeolekulises vaates olulisele sidususe nõrgestamisele pärsib usalduskriis ka ühiskonna sisemist efektiivsust, mis väljendub nii sotsiaalse kui majandusliku pessimismina.
Selleni viinud asjaolud on meile paraku teada.
2023. aasta valimistulemuste järgne jõustatud poliitiline agenda ei ole laiemalt vastanud Eesti ühiskonna ootustele.
Ühiskonnas on tajutav nõutus ja võõrandumine, oleme paraku jõudnud punkti, kus praegune poliitilise juhtimise kvaliteet ei vasta ühiskonna vajadustele.
Mainin, et 2023. aasta parlamendivalimiste järgselt on ka muutunud oluliselt parlamendiliikmete kuuluvus võrreldes valimistulemustega.
See ei ole juriidiline iseloomuga probleem parlamendi legitiimsuse jaoks, kuid tuleb nentida, et Riigikogu tänane liikmete kuuluvus ei peegelda enam olulisel määral valijate tahet valimispäeval.
Tänane parlament on saanud töötada kaks aastat ning on jõudnud ummikseisu.
Põhiseaduse loojad nägid ette, et tulenevalt kiirest ühiskondlike olude muutumisest oli esimese vabanemisjärgse Riigikogu mandaat tavapärase nelja aasta asemel kaks ja pool aastat.
Põhiseaduse loojad nägid ette, et põhiseaduses on võimalikud erakorralised valimised.
Lisaks parlamendi füüsilisele võimetusele valitsus moodustada näeb põhiseadus ette võimaluse uuteks valimisteks enne korralist volituste lõppu ka parlamendi poliitilise kokkuleppena.
Sarnaselt Saksamaa põhiseadusele saab Eesti põhiseaduse paragrahv 97 järgi Vabariigi President kuulutada kolme päeva jooksul välja uued valimised, kui parlament on avaldanud valitsusjuhile umbusaldust.
Saksamaa näitest oleks meil ka Eesti olukorras poliitilise kriisi lahendamisel õppida.
Selle aasta 23. veebruaril toimunud Saksamaa ennetähtaegsetele valimistele eelnes Saksa parlamendierakondade kokkulepe, millega rakendati Saksamaa põhiseaduse paragrahvis 68 sisalduv, Eesti põhiseadusega olemuslikult sarnane mehhanism.
Parlament ei toetanud ametisolevat kantslerit ning kantsler pöördus ettepanekuga presidendi poole valimiste väljakuulutamiseks, millega president nõustus.
Tehiolud, mis viisid Saksamaa varasemate valimisteni, olid mitmeski mõttes sarnased Eestiga.
Vastuolud valitsuses ning valitsuse lagunemine, majanduslik ja ühiskondlik pessimism, kasvav avalik skepsis riigi poliitilise juhtimise suhtes.
Saksa korralised valimised oleksid pidanud toimuma 2025. aasta sügisel. Ilmselt oleks võimud selle ajani toimida ka vähemusvalitsus, kuid paljude Saksa poliitikute ning vaatlejate kaalukas argument oli, et Saksa ühiskond ei tohi patiseisus kaotada aega.
Peame Eestis samuti olukorrale ratsionaalselt otsa vaatama.
Kahe aasta möödumisel valimisest ei peegelda tänane parlament ühiskonna ootusi. Ühe partei tavatu ülekaal parlamendis tähendab sama poliitilise juhtimise jätkumist. See tähendab ka usalduskriisi jätkumist.
Esmaspäeval lagunenud valitsuse kõigi kolme partei esindajad on nentinud, et senine, kaheksa kuud tegutsenud Kristen Michali valitsus on osutunud juhitamatuks, otsused on jäänud langetamata, aetud on majandusvaenulikku poliitikat ning piisavalt suutlikud pole oldud ka julgeolekuvallas.
Senised võimupoliitikud on nentinud avameelselt, et aetud poliitika ei ole vastavuses ühiskonna ootustega.
Nüüd soovivad samad isikud jätkata võimul.
Peaminister Michal on keeldunud senise koalitsioonivalitsuse lagunemisel isegi tagasi astumast, minnes vastuollu põhiseaduse mõttega.
Tegemist on vastutuse eest põgenemisega.
Kujunenud ummikseisus pakun Isamaa erakonna eestseisuse nimel välja lahendustee erakondade juhtidele ja Eesti avalikkusele, kuidas Eesti saaks edasi minna ning võimalik oleks teha sisuline samm usalduskriisist väljumiseks, see seisneks praktiliselt järgnevas:
Erakonnad lepivad kokku, et peaminister Michalile avaldatakse umbusaldust, peaminister teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile uute valimiste väljakuulutamiseks ning erakonnad paluvad Vabariigi Presidendil uued valimised välja kuulutada.
Uued valimised võimaldavad kodanikel määrata, kuidas edasi liikuda. Nii ei kaota Eesti ühiskond aega ja teeme sammu usalduskriisist väljumise suunas.
Urmas Reinsalu kiri jätkub pärast videot tema ja Kristen Michali debatist parlamendis erakorraliste valimiste võimalikkuse üle!
Seda ettepanekut ei tee me kergekäeliselt. Õigustatult kerkivad esile mitmed põhimõttelise iseloomuga ja praktilised küsimused.
Kõigepealt, kas uued valimised röövivad ühiskonnalt ära vajalikku aega?
Minu vastus on eitav. Senised võimuliidu juhid on ise oma seisukohtades tunnistanud, et viimased kaheksa kuud on tähendanud ühiskonnale aja kaotust. Paraku andsid koalitsioonipoliitikud sarnase diagnoosi olukorrale ka Kaja Kallase valitsuse lõpukuudel.
Just otsustamatu ja ebausaldusväärse poliitilise juhtimisega kaotab Eesti aega. Kristen Michal on nentinud, et uued koalitsioonikõnelused vältavad kuni kolm nädalat, ehk aprillikuuni.
Kui erakonnad on suutelised koostöös Vabariigi Presidendiga venitusteta realiseerima mehhanismi uute valimiste käivitamiseks, siis vastavalt põhiseadusele toimuvad valimised 20 kuni 40 päeva jooksul pärast valimiste väljakuulutamist.
Kui 2022. aastal kaalus president Alar Karis võimalikke uusi valimisi toonases valitsuskriisis ühe stsenaariumina, siis riigi valimisteenistus soovitas oma vastuses Presidendi Kantselei päringule 2022. aasta 8. juunil pigem eelistada tehnilistel korralduslikel põhjustel maksimaalset tähtaega. Isegi maksimaalset ajagraafikut arvesse võttes saaksid valimised toimuda aprillikuu teises pooles.
Teiseks, kas erakorralised valimised toovad kaasa lisakulusid?
Eeldatavalt on nende maksumus suurusjärgus 2,5 miljonit eurot. Uutel valimistel mandaadi saav Riigikogu saaks volitused neljaks aastaks, nii et kulutused valimistele ei jääks ära, neid ajatatakse. Need kulud on sümboolse väärtusega võrreldes kehva poliitika maksumusega ühiskonnale nii rahaliste otsuste kui usalduse puudumisega. Kulude jooksvaks katmiseks on võimalik vähendada mõnda valitsemiskulude ühekordse hanke kulutust.
Kas uued valimised destabiliseerivad olukorda Eestis? Arvan vastupidiselt. Eesti kodanikud saavad anda oma mandaadi Eesti juhtimiseks. See tähendab sammu usalduskriisist väljumise suunas. Kodanikud saavad anda tagasisidet langetatud põhimõtteliste poliitikavalikute suhtes, mis tabasid neid 2023. aasta valimiste järel täieliku üllatusena.
Kolmandaks, kas praeguses julgeolekukriisis oleksid uued valimised problemaatilised?
Uued valimised peavad tootma suuremat julgeolekut.
Pakun välja, et kodanikele kindlustunde andmiseks sõlmiksid parlamendierakonnad enne uute valmiste korraldamise otsust kokkuleppe, et sõltumata valimistulemustest panustavad nad täielikult ja venitusteta kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel sõjaliseks kaitseks vajalike võimete arendamisse oma poliitilise tahtega.
Meie olukord on paraku selline, et oleme ka riigikaitses kaotanud senise poliitilise juhtimise suutmatuse tõttu aega. Näitliku asjaoluna mainin, et Eesti sõjaliseks kaitseks kriitiliselt vajaliku 1,6 miljardi euro eest täiendava moona soetamisel, mida on kaitseväe juhatajad pidanud vajalikuks alates 2023 aastast, on valitsus hetkel suutnud kohustustega sisustada 0 eurot.
Kuidas juhitakse riiki võimalike valimisteni jäänud nädalate jooksul?
Erakondadel oleks mõistlik kokku leppida, et kokkulepe realiseerumisel on seoses uute valimistega ametist lahkuval valitsusel mandaat langetada ja rakendada vajalikke julgeolekuotsuseid, kuid muudes eluvaldkondades hoidutakse ulatusliku mõjuga pikaaegsete rahaliste kohustuste võtmisest.
Võtame kokku, Eesti ei tohi kaotada aega.
Demokraatlikus riigis on kodanikud riigi poliitilistele põhivalikutele mandaadi andjad.
Kui poliitika on tänaseks jooksnud ummikusse (ning seda möönavad täna kõik erakonnad) on erakondadel vaja teha Eesti tänasele keerulisele olukorrale vastav ehe pingutus uue kvaliteediga lahenduse leidmiseks.
Me ei pea kodanike hinnangu eest praegusele olukorrale Eestis peitu pugema.
Mitte Kristen Michal, vaid Eesti kodanikud peaksid tänases olukorras määrama, kes ja millise poliitika alusel jätkab riigi juhtimist.
Jään ootama teie sisulist vastust ettepanekule, mis Isamaa erakonna jaoks sündis pärast põhjalikku sisulist arutelu ning konsultatsioone ekspertidega.
Anname aru ettepaneku kaalust ja tõsidusest.
Kuigi minu kirja adressaadiks on erakondade esimehed, arvan, et vajame selle võimaliku lahendustee üle laiemat dialoogi ühiskonnas.
Oleme selleks aruteluks omalt poolt heauskselt valmis.
Urmas Reinsalu
Isamaa esimees
Tallinnas 12. märtsil 2025.
