Keeleinspektsiooni kontrolli tulemustest selgus, et Kohtla-Järve ja Sillamäe abilinnapeade keeleoskus ei vasta seaduses kehtestatud keelenõuetele
Isamaa liige Tarmo Kruusimäe esitas augustis mitmele vallale ja linnale teabenõude, milles soovis teada, kas valla- või linnavalitsuse liikmed vastavad Eestis kehtestatud keelenõuetele. Saadud vastuste põhjal pöördus Kruusimäe Keeleinspektsiooni poole. Keeleinspektsiooni kontrolli käigus selgus, et keeleseaduses kehtestatud nõuetele ei vasta Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini ja Sillamäe aselinnapea Tatjana Ivanova keeleoskus.
Kruusimäe sõnul on probleem palju tõsisem, kui arvatakse: „Inimestel on tekkinud ekslik arusaam, et eesti keele oskus on probleemiks ainult madalapalgalistel töökohtadel mõnes üksikus poeketis.“
Kruusimäe hinnangul on asi põhimõttes: „Eesti riigi seadused kehtivad terve riigi territooriumil ning omavalitsused ei tohi nendele vilistada. Seadused on täitmiseks ning riigiasutused, -ametnikud ja poliitikud peavad täitma enda poolt kehtestatud nõudeid.“
2017 tegi Keeleinspektsioon 322 sunniraha hoiatust ning sunniraha rakendati 178 korral. Keeleseaduse kohaselt peab valla- või linnavalitsuse liige olema omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse või peab tal olemas kehtiv eesti keele C1 kategooria tunnistus.
Neljapäeval, 17. jaanuaril on Riigikogu täiskogu istungi päevakorras SE 756 “Keeleseaduse muutmise seadus”. Eelnõu kohaselt tõuseks senine sunniraha ülemmäär juriidiliste isikute puhul 640 eurolt 5120 euroni. Eelnõu algatajateks on Tarmo Kruusimäe, Hardi Volmer, Priit Sibul, Madis Milling ja Helir-Valdor Seeder.
