Justiitsminister Lea Danilson-Järg pakkus täna sotsiaalministeeriumile saadetud kooskõlastuskirjas välja lahendused perehüvitiste eelnõu viimiseks vastavusse koalitsioonilepingus kokkulepituga. Praegusel kujul ei võimalda eelnõu maksta lasterikka pere toetust senisest kauem ning lõpetada selle maksmine etapiviisiliselt, osundas minister.
„Kuna nimetatud muudatused tuleb teha samuti perehüvitiste seaduses ning need tuleb vastu võtta samal ajal selle eelnõuga kavandatavate muudatustega, siis palume need sätted eelnõusse lisada,“ kirjutas justiitsminister ning lisas, et kuigi välja pakutud sätted võivad vajada mõningast täiendamist, siis tekkida võivad küsimused on lahendatavad ning vajalikud muudatused on võimalik eelnõusse lisada.
Justiitsministri sõnul on perehüvitiste reform prioriteetne. „Perehüvitiste eesmärk on toetada sündimust, et tagada eesti rahva kestmine ja riigi tulevik. Sündimuse toetamiseks on vaja kõrvaldada majanduslikud takistused, mis pärsivad laste saamist ja kasvatamist,“ sõnas minister ja lisas: „Investeerimine sündimusse tasub end pikas perspektiivis ära – kui meil on rohkem inimesi, on meil ka rohkem maksumaksjaid ja töötegijaid, kellest täna juba pea kõigis eluvaldkondades teravat puudust tuntakse. Lastega pered vajavad praeguse kõrge inflatsiooni tõttu igakülgset tuge. Toetuste kiire ajakohastamine on seetõttu väga oluline.“
Lasterikka pere toetuse etapiviisilise vähenemise sätete välja jäämist eelnõust on sotsiaalministeerium seni põhjendanud IT-arenduste pikkade tähtaegadega. Justiitsminister juhtis vastuskirjas tähelepanu, et seoses lasterikka pere toetuse saamise õiguse pikenemisega laste 24. eluaastani tekib vajadus toetuse etapiviisilise vähenemise sätete kasutusele võtmiseks alles mitme aasta möödumisel. „Toetuse maksmise pikenemise tõttu peaks seega tekkima piisav ajavaru, et vajalikud IT arendustööd ära teha,“ märkis justiitsminister.
„Seni on aasta jooksul lõppenud lasterikka pere toetust saanud umbes 1600 pere, kellele tuleks uue korra järgi toetuse maksmist jätkata. Kuna tegu ei ole väga suure arvu toetuse saajatega, peaks selle maksmise jätkamine laste 24-aastaseks saamiseni olema võimalik ka ilma automaatset menetlust tagava IT-süsteemi toeta. Seega saab kavandatud muudatusi rakendada 1. jaanuarist 2023, nagu koalitsioonilepingus oli kokku lepitud,“ rääkis Lea Danilson-Järg.
Justiitsministri sõnul oli tema erakonna algne ettepanek koalitsioonikõnelustel, et igakuise toetuse määr oleks suurem, kuid läbirääkimistel tuli teha järeleandmisi. „Kompromissina leidis toetust lahendus, et perele makstava toetuse summa on väiksem, kuid seda makstakse perele pikemalt ehk kuni laste 24-aastaseks saamiseni. Kui selline kokkulepe tehti, siis tuleks üheskoos teha ka jõupingutusi kokkulepitu elluviimiseks,“ ütles justiitsminister.
