Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsuse, milles pakutud lahendused võimaldavad hajutada Eesti maakohtutes kohtunike töökoormust võimalikult võrdselt ja ühtlaselt ning soodustavad nende spetsialiseerumist. Eesmärk on mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed kohtulahendid.
„Viimastel aastatel on kujunenud püsivaks probleemiks see, et kohtute töökoormus üle Eesti on ebaühtlane. Viimase nelja-viie aasta jooksul on nt Harju maakohtu kohtunike töökoormus olnud nii tsiviil- kui süüteoasjades oluliselt kõrgem töökoormusest teistes maakohtutes. Kuna 45 protsenti Eesti elanikest ja 58 protsenti äriühingutest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale, siis laekuvad sinna ka ligi pooled kohtuasjad. Samuti on viimase paari aasta jooksul oluliselt kasvanud Tartu maakohtusse laekuvate kohtuasjade arv,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).
Igapäevaselt töötavate kohtunike töökoormust mõjutab ka see, et asju ei jagata enam neile kohtunikele, kes ametist või kohtust lahkumas on. Lisaks on lähiaastatel oodata suurt kohtunikkonna põlvkonnavahetust.
Lahendusena on justiitsministeerium välja pakkunud mitmeid ideid, millest üks on see, et teatud liiki kohtuasju, mida menetletakse kas kirjalikult või video teel, saaks üleriigiliselt jagada. „Pakutud lahendused võimaldaks töökoormust kohtute vahel tasakaalustada, et tagatud oleks mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi kasvaks ka menetlusosaliste rahulolu,“ selgitas Aeg.
Murekoht on ka see, et Eestis ei ole kohtunikel ajal, kui õigusvaidlused muutuvad järjest keerulisemaks, võimalik kitsamatele valdkondadele spetsialiseeruda, nagu seda teevad prokurörid ja advokaadid. „Kohtutel võiks olla võimalus luua kohtutes eraldi osakondi, kuhu kuuluvad kohtunikud, kes tegelevadki näiteks kas alaealistega või maksejõuetuse küsimustega,“ selgitas minister.
Samuti on kavas luua paremad võimalused kohtujuristide arendamiseks ehk kehtestada ringkonnakohtute esimeestele volitus töötada välja kohtujuristide stažeerimisprogramm. Eesmärk on toetada kohtujuristide roteerumist kohtusüsteemis, pakkuda neile erinevates asutustes praktiseerimise võimalust ja omandatud teadmiste ellurakendamist. See aitaks hoida kõrge potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja tekitada neist ka kohtunike järelkasvu.
Välja on pakutud kohtunike töövõimehüvitise taastamine, et anda neile sotsiaalsed tagatised töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Samuti on kavas töötada välja süsteem, mis võimaldaks kõrgemal kohtul vajadusel esimese astme kohtunikele nende töö kohta tagasisidet anda.
