Riigikogus oli täna Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eestikeelse kõrghariduse tulevikust“ arutelu.
Oma sõnavõtus ütles Riigikogu liige Mihhail Lotman, et eesti keel on alati olnud surve all ning kõrghariduses osutab survet eesti keelele inglise keel. „Iseenesest ei pruugi surve keelele olla alati halb. Võrdlus ja konkurents teiste keeltega on üks keelearengu stiimuleid. Halb on aga siis, kui konkurentsi asemel toimub ülevõtmine: mingid keelefunktsioonid võetakse või antakse ära,“ ütles Lotman.
Lotmani sõnul on väga oluline, et kõrghariduse valdkonnas ei tekiks valgeid laike – neid valdkondi, millest saaks rääkida vaid näiteks inglise keeles. „Eesti kõrgharidus – ja seda kõikidel astmetel – peaks olema eestikeelne,“ sõnas ta. Lotman täpsustas, et ta ei taha öelda, et ülikoolides ei tohiks olla ingliskeelseid õppekavasid. „Kuid minu meelest ei peaks ükski õppekava olema ainult ingliskeelne eestikeelse õppekava arvel. See tähendab, et me peame üle vaatama tänased õppekavade piirangud, mis ei luba õppekavade dubleerimist mitmes keeles. Ülikoolidele peab jääma õigus luua ja täita eestikeelne õppekava ka siis, kui näiteks ingliskeelne õppekava on juba olemas,“ rääkis Lotman.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on eestikeelse kõrghariduseni jõudmise eelduseks varasem eesti keele oskus. „Kõigil peab olema võimalus omandada ja osata piisavalt heal tasemel eesti keelt. Täna see veel kahjuks nii ei ole. Eestikeelse kõrghariduse vältimatuks eelduseks on ühtne eestikeelne haridussüsteem kõigis kooliastmetes. Integratsiooni ja lõimumise aluseks jääb keeleoskus ning eesti keele rindel saavutame edu ainult siis kui me hoiame ja arendame sihipärast ning laiapõhjalist keelepoliitikat,“ ütles Seeder.
OTRK „eestikeelse kõrghariduse tulevikust“ stenogrammi saab lugeda SIIT
