Riigikogu esmaspäevasel istungil andis Isamaa fraktsioon üle kaks eelnõud ja ühe arupärimise, mis keskenduvad Eesti energiajulgeoleku ja tarnekindluse ning pikaaegselt prognoositava, soodsa elektri lõpphinna tagamisele.
Tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava eelnõu üle andnud Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas, et avalikkus on kuulnud viimastel nädalatel läbi uudisportaalide kolme koalitsioonierakonna esimeeste energiavaldkonna kokkuleppest, kuid see lepe tugineb vääratel eeldustel ning läheb vastuollu ekspertide nägemusega.
„Isamaa fraktsiooni hinnangul ei vasta selline rabe käitumine Eesti majanduse ja Eesti ühiskonna huvidele,“ ütles Reinsalu. „Valitsuse sõnastatud poliitiline kavatsus ei ole asjakohane ja seetõttu Isamaa paneb ette, et parlament venitusteta arutaks ja kujundaks seisukoha sellise vaate osas energiapoliitikas, mis on Eesti ühiskonna pikaajalist energeetilist vajadust ja huvisid realiseeriv.“
Priit Sibul andis üle energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu, sest on selge, et Eestil ei õnnestu täita praegu seaduses kehtivat sihti tagada aastaks 2030 kogu riiklik lõpptarbimine taastuvenergiast.
„See eesmärk ei täitu. Seda tunnistas lõpuks isegi Jevgeni Ossinovski ja tõdes, et tõenäoliselt selline olukord, kus riik ise seadusi ei täida, ei ole mõistlik. Sellepärast teeme Isamaa fraktsiooniga ettepaneku eesmärki muuta ja jõuda tagasi 2022. aastal seatud eesmärgieelsele positsioonile,“ tõdes Isamaa fraktsiooni aseesimees.
Täiendavalt andis Mart Maastik üle arupärimise kliimaminister Yoko Alendrile, et saada ülevaadet, millistele arvutustele tuginedes on kolm koalitsioonierakondade esimeest oma kokkuleppe sõlminud.
Isamaa volikogu esimees sõnastas küsimused ministrile: „Kui palju on kavandatavate energiapoliitiliste tegevuste kogumaksumus? Milliseks kujuneb elektrienergia lõpphind aastaks 2035?
Teiseks: palun selgitage andmete aluseks olevaid sisendarvutusi ja analüüsi, millele eespool viidatud arvestused rajanevad.
Kolmandaks: palun selgitage elektritarbimise prognoosimudelit aastaks 2035.
Neljandaks: juhitavaks võimsuseks on planeeritud 1000 megavatti aastas aastaks 2030. Kuidas tagatakse elektri olemasolu tipukoormuste korral, kui tuul ei puhu ja päikest pole? Kui on kavandatud importelektriga katta defitsiit, siis palume ka vastava olukorra analüüsi Soome, Läti ja Leedu osas.
Ühtlasi palume selgitada, miks on otsustatud märkimisväärne energiajulgeoleku nõrgestamine ja loobutud põhimõttest, et riigis peab olema juhitavaid võimsusi 10 protsenti üle tipukoormuse.
Ja kuuendaks: kuna valitsus on avaldanud prognostilise elektrienergia lõpphinna 2035. aastaks, siis palume selgitada hinnaprognoose erinevate hinnakomponentide lõikes.“
