Helir-Valdor Seederi kõne peaminister Kristen Michali umbusaldamisel 12.02.2025.
Valitsus ei usalda parlamenti, valitsus ei usalda ettevõtjaid, valitsus ei usalda eksperte, valitsus ei usalda ühiskonda tervikuna. Ja selles olukorras on loomulikult ühiskonna ja parlamendi reaktsioon normaalses demokraatlikus riigis samasugune: et ühiskond ja parlament ei usalda seda valitsust. Aga meil kahjuks tundub, et see nii ei ole. Ja see sõnum on eelkõige mõeldud koalitsioonisaadikutele.
Ka täna me saime siit puldist peaministri vastused, et kõigepealt otsused ja siis debatt. Aga milleks? Milleks siis enam see debatt, kui otsused on tehtud troika laadis?
Tänane arutelu oli küll väga energeetikakeskne, aga see oli teatud indikatsioon, mis iseloomustab kõiki teisi valdkondi, mida praegune valitsus siin korraldab ja juhib. See, et kolm koalitsioonierakonna esimeest otsustavad ära aastakümneteks miljardite ulatuses rahavood, mis puudutavad eranditult kõiki Eesti elanikke, kõiki Eesti maksumaksjaid, kõiki Eesti tarbijaid… Ja siis ütleb peaminister rahumeeli, et kliimaseadus, mis peaks olema üheks eelduseks ja aluseks nendele otsustele, tuleb alles parlamenti, te saate debateerida; energeetika arengukava tuleb alles parlamenti, te saate debateerida; aga me oleme juba ära otsustanud, hanked kuulutame välja, rahavood on ära otsustatud aastakümneteks, järgmistel valitsustelgi pole midagi enam tagasi pöörata. Vat sellist demokraatiat Eesti rahvas ja riik kindlasti ei vääri.
Nii et, see energeetika poole kaldu arutelu täna oli tegelikult indikatsioon. See oleks võinud samasugusel kujul kajastada siin poliitikat, mis puudutab riigikaitse rahastamist, võimekuste väljaarendamist. See puudutab hariduspoliitikat: läbi kukkunud hariduslepet, ümberkorraldusi kutsehariduses, kus ei ole mitte midagi kokku lepitud riigieelarve strateegia raames tulevastel aastatel, aga juba on otsustatud, et aga nelja-aastane õpe saab seal kindlasti olema. Või hariduslike erivajadustega koolide liitmine, kus ei ole kaasatud ei neid peresid, lapsi, lapsevanemaid ja seda kogukonda, keda see otseselt puudutab. Aga pannakse seitse kooli kokku Maarjamaa kooli. Tegelikult me teame ju eesmärki: et tõmmata seda ringi kokku, säästa ja hoida kokku kõige nõrgemate arvelt. Umbusalduse ettekandmisel me ju kuulsime kurba statistikat ja tõdeme täna kahjuks, kust siis kokku tõmmatakse: pensionäride arvelt kõige esimesena, pensionäride arvelt! Jaanuarikuus oli 146 000 pensionäri pension väiksem, kui see oli eelmise aasta detsembris. Vat see on reaalsus, olukorras, kus elukallidus kasvab, maksud tõusevad, inflatsioon hävitab raha väärtust. Vat see on valitsuse sõnum täna ka pensionäridele.
Nüüd, mis puudutab põhiseaduse muutmist, mis on väga oluline teema, ja minul ei ole usaldust selles küsimuses valitsuskoalitsiooni ega valitsuse suhtes. See sõnum, et kõige olulisem on võtta ära hääleõigus agressorriikide kodanikelt, ja samal ajal kirjutada põhiseadusesse sisse, et kodakondsuseta isikutele me jätame hääleõiguse püsivalt ja igavesti, ja selle loosungi varjus, et me võtame agressorriigi kodanikelt ära hääleõiguse, võtame me ära hääleõiguse Šveitsilt, Jaapani, Austraalia, Uus-Meremaa kodanikelt. Kas see on sõnum liitlastele, et te olete agressorriigid? Ja seda tehakse valitsuse liikmete ja koalitsiooni liikmete, parlamendi liikmete tasemel. Ma ei räägi sellest, et demokraatliku maailma selle põhiseaduse muudatusega jagatakse headeks ja halbadeks, mis on täiesti ebamõistlik osa meie välispoliitikas ja rahvusvahelisest poliitikast. Ja niisugusel kujul kindlasti liitlasi meie ühise poliitika elluviimisel võimalik positiivselt hõlmata ei ole.
Ja no sellel praegusel valitsusel puudub ju perepoliitika ja demograafia täielikult, seda olukorras, kus meil on rekordiliselt madal sündimus. Koalitsioonileping ei sätesta mitte üheski aspektis ega adresseeri mitte üheski aspektis seda kõige suuremat kriisi – just nimelt Eesti laste, Eesti perede jaoks on meil vaja Eesti riiki, Eesti haridust, Eesti riigikaitset. Aga kui meil ei sünni lapsi, kui siin ei ela Eesti peresid, kui siin ei kõla eesti keel ja kultuur, siis ei ole kõigel sellel ülejäänul mitte mingisugust mõtet. Koalitsioonilepingus ei ole ühtegi silpi sellest valdkonnast. Ja vaatamata sellele, et me oleme juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, ei ole mitte mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid selles osas tehtud, mitte mingisuguseid initsiatiive ja algatusi valitsuselt ei ole tulnud. Enamgi veel, vastava valitsusliikme koht on likvideeritud, kõik opositsiooni initsiatiivid on tagasi lükatud, isegi heatahtlik, üle parteide kokkulepe ja arutelu, üleskutse luua siia parlamendi juurde demograafiaga tegelev probleemkomisjonon on tagasi lükatud. Ka see on tagasi lükatud. Ei ole seda diskussiooni või debatti, millele viitas peaminister pärast oluliste otsuste tegemist. Isegi seda tahet ei ole, et otsida seda nii-öelda ühist parlamendi joont nendes küsimustes, mis on ülimalt olulised.
Kogu see riigi ja valitsuse juhtimise kvaliteet on tegelikult kohutav. See on ligadi-logadi, killadi-kolladi, nii nagu ma ütlesin, kõikides valdkondades: olgu see maksupoliitika, automaks, mis on kõige ebaõiglasem maks, mis minu arvates peale iseseisvuse taastamist on kehtestatud. See on kõige ebaõiglasem maks, see lööb kõige rohkem lastega peresid, maal hajaasustuses elavaid inimesi, kellel ei ole alternatiivi, kellel ei ole alternatiivi ühistransporti kasutada, neil ei ole hüvesid kasutada Tallinnas tasuta ühistransporti või kõndida jala autovabal tänaval. Vat ei ole seda hüve maal elades!
Ja noh, rääkimata sellest, et siseministri imelikud avaldused, solvangud erinevate inimeste suunas. Jah, tõsi, peab tunnistama, et ta on ka vabandanud. Aga ülejäänud algatused, või justiits- ja digiministri imelikud, arusaamatud algatused, et hakkame importima Euroopast ja maailmast vange Eestisse, et see ongi see Eesti Nokia, mis meid õnnelikuks ja rikkaks teeb, või päästab ära sellest, et me peaksime hakkama kärpima ja oma pikaajalised kulud viima tuludega kooskõlla.
Nii et, Isamaa erakonna ja fraktsiooni selge sõnum on, et praegune valitsus väärib umbusaldust ja otsime ühiselt uut lahendust. Ka praegune parlamendikoosseis võimaldab paremat koalitsiooni moodustada.
