Eestit külastasid kolmapäeval ja neljapäeval Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee (TAX3) esindajad, et tutvuda rahapesu vastase võitluse arengutega Eestis ja Danske Banki juhtumi asjaoludega.
Muu hulgas kohtusid erikomitee delegatsiooni liikmed finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo, keskkriminaalpolitsei, riigiprokuratuuri, rahandusministeeriumi ja ajakirjanduse esindajatega.
Kommentaarid pärast delegatsiooni kohtumist rahandusministriga
Rahandusminister Toomas Tõniste:
“Rahapesu on rahvusvaheline kuriteoliik. Seepärast peab rahvusvaheline õigus rahapesuga võitlemiseks olema selge ja täpne. Samuti peavad asutused Euroopa Liidu tasandil siin tõhusat koostööd tegema. Kuigi õigusraamistik on viimaste aastatega oluliselt paremaks muutunud, peame valmis olema juba uuteks rahvusvahelisteks riskideks, mis peituvad näiteks krüptovarades. Lahendamist vajab küsimus, kuidas tõhusamalt tegutseda, kui kolmandad riigid ei tee koostööd või siis lausa aitavad ise rahapesu korraldada. Anname hea meelega oma panuse, et neil teemadel Euroopa Liidus arutelu pidada ning leida võimalusi, kuidas rahapesu tõkestamisel edukamad olla. Loodan, et komisjoni külaskäik Eestisse ja siinsed kohtumised andsid selleks head sisendit.”
Petr Ježek, Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise komisjoni (TAX3) esimees:
“Meie kohtumised kinnitasid, et ametiasutused on võtnud Danske juhtumist õppust ning rakendanud meetmeid süsteemi parandamiseks. Samas on selge, et Euroopa Liit peaks tegema rohkem selleks, et aidata liikmesriikidel rahapesu vastu võidelda. Peaks olema olemas tugevate õigustega keskne Euroopa Liidu asutus. Rahapesuvastane direktiiv peaks muutuma määruseks, mis kohaldub kõigis riikides ühtmoodi. Liikmesriikide rahapesu andmebüroode tegevust tuleks ühtlustada ja tugevdada.”
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm:
„Rahapesu tõkestamine on praegu paljude Euroopa finantsjärelevalvete prioriteet. On selge, et kahtlase raha liikumise tulemuslik tõkestamine vajab tõhusat rahvusvahelist koostööd muu hulgas valitsuste, järelevalvete ja politseide tasemel. Oleme finantsinspektsioonis valmis kõvasti pingutama, et tundmatut raha meie finantssüsteemist eemal hoida.“
Riigi peaprokurör Lavly Perling:
„Eesti õiguskaitseasutused on teinud olulisi pingutusi, et tugevdada rahapesuvastast võitlust. Õiguskaitseasutused teadvustasid võimalikke probleeme Danske Banki Eesti filiaalis juba 2012. aastal, kui käivitati esimene kriminaalasi. Toonane ebaõnnestumine oli koht, misjärel analüüsisime oma tööd põhjalikult ning asusime kitsaskohti likvideerima. Praeguseks on muudetud seadusi ja oleme saavutanud tiheda ja toimiva koostöö eri rahapesu tõkestamisega tegelevate asutuste. Seda ilmestab tõsiasi, et uus kriminaalmenetlus seoses Danske Bankiga alustati aasta enne teema avaliku arutelu algust. Praeguseks on selles kriminaalasjas kinni peetud ka esimesed kahtlustatavad ning töötame igapäevaselt eesmärgiga anda avalikkusele ammendavad selgitused selle kohta, mis toimus Danske Banki Eesti filiaalis.“
Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand Madis Reimand:
„Oleme valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjonis esitanud mitmeid ettepanekuid, kuidas Eesti rahapesu tõkestamise süsteemi tugevamaks muuta. Näiteks pöördtõendamine annaks meile ühe lisapõhjuse, et rahapesijad Eesti finantssüsteemi väldiksid. Euroopa Liidu tasandil näeme vajadust pakkuda liikmesriikide rahapesu andmebüroodele tuge finantsinfo ulatuslikumaks ja operatiivsemaks vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikides loodavate pangakontode registrite ühisele üleeuroopalisele platvormile viimise abil.“
