Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul ei ole ükski riik suuteline väga pikalt 70 protsendi ulatuses palka kompenseerima, kuid samas peab palgahüvitise maksmise pikendamist kaaluma, et mitte ettevõtteid hätta jätta, vahendab ERR.
“Ainuüksi kahe kuu jaoks on planeeritud hüvitise kulu 250 miljonit eurot. Samas on tõsi see, et kriisi mõjud avalduvad erinevates ettevõtlussektorites erinevatel ajahetkedel ning sellega tuleb arvestada. Kõik töötajad ja tööandjad on panustanud töötukassa reservide kogumisse ning seetõttu on oluline, et toetuste maksmisel kohtleksime me COVID-19 räsitud töötajaid ja ettevõtteid võimalikult võrdselt,” rõhutas Riigikogu rahanduskomisjoni esimees.
Seetõttu võiks Koka sõnul kaaluda töötukassa hüvitise taotlemise aja pikendamist, et meetmest saaksid osa ka ettevõtted, keda kriis tabab hiljem. Samas peaks tema hinnangul jätkuvalt kehtima põhimõte, et riik kompenseerib töötajale palga osaliselt ja praeguste kokkulepete põhjal, kahe kuu ulatuses. Rahanduskomisjoni on Koka ütlusel sellise põhimõtte ka lisaeelarve seadusesse lisatud. Samuti on lisaeelarves nõue, et kõik meetmete rakendamise eelnõud tuleb enne vastu võtmist ka valitsuses heaks kiita.
Töötasu hüvitis
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Hüvitise põhimõtted
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
1. Tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga.
2. Tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda.
3. Tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga. Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
