Eesti kestmiseks on oluline, et riigi poliitika oleks peresõbralik ja sündimust toetav. Viimasel ajal on peredesse kolmandad lapsed hoogsalt sündima hakanud. 2018. aastal sündis neid lausa pea veerandi võrra varasemast rohkem ja seda suuresti tänu kolmanda lapse toetusele.
Rahvastikuministrina näen, et mõned elementaarsed asjad tuleb aga veel kohe ära teha, sest need mõjutavad väga otseselt lastega perede kindlustunnet.
Riik on soodustanud laste järjestikuseid sünde, pakkudes majanduslikku kindlustunnet peredele, kus lapsed sünnivad järjestikku alla 2,5-aastase vahega. Soovin nüüd pikendada järjestiku sündivate laste puhul samas suuruses vanemahüvitise maksmist 2,5-aastalt 3-aastase sünnivahemikuni. Saab ju lapsehoolduspuhkusel olla kuni lapse 3 aasta vanuseks saamiseni ning lapsevanemalt ei saa eeldada sel ajal tööle naasmist. Samuti võivad naisel olla olulised meditsiinilised põhjused pikema sünnivahemiku hoidmiseks.
Teine oluline puudus, mille soovin lahendada koostöös sotsiaalministriga, puudutab lapsevanema haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimuste parandamist. Kuna lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval lapsevanemal puudub enamasti eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse tema hooldus- ja haigushüvitis alampalgalt. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine, mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. Raskused tööturule naasmisel võivad vähendada ka hilisemat perelisa soovi. Liigume peresõbralikkuse suunas samm-sammult alustades nende kahe muudatusega.
sada eurot lapse kohta lasteaiamaksu olukorras kus riik kindlustab viiesajaeurose sissetuleku? kuule minister – seeni oled söönud või?