Kultuuriminister Tõnis Lukas märkis esmaspäeval, et laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge.
Kultuuriministeerium tutvustas uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.
Mõttekoja Praxis läbi viidud mahukast uuringust avaldus, et üle kolmandiku kõigist juhendajatest on 54-aastased või vanemad. See tähendab, et juba lähiaastatel võib pensionile suunduda kriitiline arv dirigente ja tantsujuhte ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumine ei pruugi endistviisi jätkates olla iseenesestmõistetav.
„Soov uuring läbi viia tulenes arusaamast, et valdkonnas on probleemid üleval. Täna tutvustatud arvude alusel teeme konkreetse tegevusplaani. Laulu- ja tantsupidu on meie identiteedi väljendus, eesti rahva püha. Me peame seda hoidma. Ilma lisaraha suunamiseta pidude ettevalmistuses osalevate kollektiivide juhtidele laguneks 150 aasta jooksul kujunenud rituaal meil ühel hetkel lihtsalt käest,“ kommenteeris kultuuriminister Tõnis Lukas.
Eelarve lisataotlus on plaanis viia 2020. aasta kevadel riigi eelarvestrateegia aruteludele, et tagada kollektiivijuhile tulevikus palgatoetus koos kõigi sotsiaalsete garantiidega. 2020. aasta kultuurieelarvesse on juba kavandatud 360 000 eurot.
Uuring kinnitas, et kuigi harrastajaid on laulu- ja tantsupeo registris 70 000, on juhendajaid vaid paari tuhande ümber. 35 protsenti neist on keskealised või vanemad ning noori tuleb peale napilt. Alla 35-aastaseid on juhendajate seas 15 protsenti.
„Väga paljud meist juhivad olude sunnil mitut kollektiivi ning sageli teeb kõrgharidusega juhendaja seda tööd üsna hobikorras. Kui see nii jätkub, siis meie muusikakultuur, selle hulgas laulupeoliikumine, ei arene, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida. Kui mõtleme järelkasvule, on eriti oluline, et laps puutuks kokku muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kelle sädemest ta süttiks. Mida laiem on püramiidi alumine osa, seda kõrgemal on tipud. Ainult lilled ja kommikarp ei vii meid kahjuks sihile,“ kommenteeris dirigent Rasmus Puur oma sõnavõtus.
Uuring tõestas, et laulu- ja tantsupidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi või kõrvaltöö ning valdav enamik juhendajatest ehk 77 protsenti tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga. Sageli juhendatakse korraga mitut kollektiivi ning ühe kollektiivi juhtimise eest makstav keskmine töötasu jääb kõige sagedamini 50 ja 100 euro vahele. Ka kollektiivide endi eelarved on tagasihoidlikud ja kulud ületavad tihtipeale tulusid. Tähtajalised ja ajutised lepingud omakorda ei võimalda koori-, tantsu- ja orkestrijuhtidele sotsiaalseid garantiisid nagu puhkus, pension või lastetoetus.
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude liikumine on kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kui unikaalne kultuurinähtus terves maailmas. Uuringu tulemusi tutvustasid mõttekoja Praxis analüütikud Jane Ester ja Kaupo Koppel, kokkuvõtvad slaidid koos graafikutega on lisatud pressiteatele. Uuring on täispikkuses lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Praxise läbi viidud uuringut rahastas Kultuuriministeerium ning selle tellis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kooriühingu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.
