Riigikontrolör Janar Holm leiab riigikontrolli koostatud ülevaateraportile tuginedes, et oleks mõistlik ilma alternatiivideta valitsuses heaks kiidetud Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone ehk idapiiri väljaehitamise lahendus aruteluks avada ja analüüsida, kas optimaalset tulemuslikkust on võimalik saavutada ka väiksema kuluga – selleks ei pea piiri korrastamise protsessi peatama, vaid selle analüüsi saab jooksvalt teha kavandatud ajakava raames.
„Piiriprojekti esimese etapi ehk 23,5-kilomeetrilise lõigu ehitamiseks on hange välja kuulutatud ning juunis esitatakse pakkumised. Aga enne järgmiste piirilõikude ehitamise hankeid tuleks valitsuse heakskiidetud piirilahendus uuesti tükkideks lahti võtta ning seda hinnata. Võitjad oleme nii siis, kui selgub, et piiri on võimalik välja ehitada ka odavamalt ilma tulemuslikkuses kaotamata, kui ka siis, kui selgub, et otsustatud lahendus oli tõesti optimaalne variant. Siis saame olla kindlad, et see oligi hind, mida me peame maksma toimiva piiri eest,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm.
Riigikontroll peab idapiiri väljaehitamist oluliseks, sest riik peab suutma oma territooriumi kontrollida. Samas on Eesti idapiiri väljaehitamine suur projekt, piiritaristu ehitamiseks ja hilisemaks ülalpidamiseks kulub tulevikus palju raha. Valitsuskabinet arvestas 2015. aasta veebruaris otsuse tegemisel teadmisega, et piiritaristu väljaehitamiseks kulub suurusjärgus 71,3 miljonit ja tegevuskulude lisavajadus on 2016.–2019. aastal 8,2 miljonit eurot. Praeguseks on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda, projekti täpsustatud maksumuse kohta sai Vabariigi Valitsus teabe esialgu lubatud 2015. aasta sügise asemel 2018. aasta veebruaris. 2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine ca 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani ligi 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele.
Riigikontrolör on oma kaalutluste tausta avanud põhjalikult idapiiri väljaehitamise kohta täna avaldatud ülevaate eessõnas. Riigikontrolör leidis juba möödunud suvel, et valitsusel ei olnud tegelikkuses võimalik teha piiri asjus sisulistest valikutest lähtuvat kaalutud ja informeeritud otsust. Riigikontrolli ülevaade kinnitab seda järeldust veel kord ning toob välja veel hulga riske, millele tuleks projekti edasises arengus tähelepanu pöörata.
Riigikontrolli analoog, Ühendkuningriigi kõrgeim kontrolliasutus (National Audit Office), on oma suure ja aastakümnete pikkuse kogemuse põhjalt juhendmaterjalides sõnastanud üldised ohumärgid, mida suurprojektide juhtimisel tuleks tähele panna ja mille esinemisel on otsustajatel põhjust tunda muret ning küsida lisainfot.
Nii on ohumärk näiteks see, kui minister või projekti eestvedaja soovib murrangulist projekti; projektitiim annab algatamise faasis konkreetse summa projekti maksumuse kohta; kaldutakse tahtlikult või optimistlikult alahindama kulusid, et tagada projekti heakskiit; alternatiivid lükatakse liiga vara kõrvale ja välistatakse sellega valikuvõimalus ning kallinemise lahendusena pakutakse projekti lõpptähtaja pikendamist.
Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on idapiiriprojekt justkui õpikunäide olukorra kohta, kus kõik eelloetletud ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud. „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone korrastamise katalüsaatoriks sai 2014. aastal riigiametnikuga piiril toimunud intsident, mille tulemusena jõudsid avalikkuse ette pildid kohati väga mannetus olukorras olevast idapiirist, mis oma väljanägemise poolest ei erinenud padrikust. Täiendava, kuid võib-olla ka põhilise võimenduse andsid lähenevad riigikogu valimised. Ja tekkinud reaktsioonile andis lisaenergiat piirikontrolli eest vastutavate inimeste taju, et avanenud on võimaluste aken, ning nende arusaadav soov seda mitme asjaolu kokkulangemisel tekkinud fooni kasutada ära pikaajalise probleemi lahendamiseks – teha parim piir, millest võiks saada ka Euroopa Liidu välispiiri standard,“ nentis riigikontrolör.
Et piiriehituse puhul on tegu suure investeeringuga, mis mõjutab oluliselt Eesti lähiaastate riigieelarvet, pidas riigikontrolör mõistlikuks anda parlamendile ja mitmeks aastaks riigi eelarvestrateegiat kokku panevale uuele valitsusele riigi kõrgeima auditiasutuse ülevaate selle kohta, mis seni idapiiri asjus tehtud. Sellise idapiiri väljaehitamise kavandamist ja ehitamise ettevalmistamist hõlmava ülevaate koostamiseks avaldas Riigikontrollile soovi 2018. aasta suvel ka toonane siseminister. Riigikontroll alustas ülevaate koostamist möödunud aasta augustis.
Riigikontroll leidis oma ülevaates, et sisulisi alternatiivseid idapiiri väljaehitamise lahendusi välja ei töötatud, mistõttu ei ole võimalik võrdlevalt hinnata rajatava idapiiri lahenduse optimaalsust. Siseminister on oma 2018. aasta juulis riigikontrolörile saadetud kirjas algselt kaalutud variantidena nimetanud nelja arengusuunda. Üks neist oli see, mis pakuti lõpuks Vabariigi Valitsusele, teine oli olukorra samaks jätmine ning kaks ülejäänut olid poolikud mittetänapäevased lahendused, mille puhul puudus ka nende täpsem kirjeldus, rahaline arvestus ja sisuline hinnang dokumenteeritud kujul. Alternatiivseid sisulisi piirilahendusi töörühmades ei arutatud ning Vabariigi Valitsusele neid samuti ei esitatud. Riigikontrolör on leidnud, et selles olukorras ei olnud Vabariigi Valitsusel võimalik teha piiri asjus sisulistest valikutest lähtuvat kaalutud ja informeeritud otsust.
Idapiiri väljaehitamisel on riigikontrolli hinnangul mitmeid riske, mille realiseerumise korral võivad suureneda ehitamise kestus ja maksumus. Politsei- ja piirivalveamet on püüdnud oma võimaluste piires idapiiri väljaehitamisega seotud riske välja selgitada ning välja mõelda ka maandamise meetmeid neile riskidele, mille maandamine sõltub otseselt neist. Samas jääb hulk riske ja nende maandamise võimalusi väljapoole Politsei- ja Piirivalveameti võimkonda. Näiteks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on oma 06.05.2018 valminud töös „Idapiiri piiritaristu väljaehitamise projekti mahu- ja kuluhinnang“ toonud muu hulgas välja selle, et idapiiri väljaehitamise prognoositud maksumust võivad oluliselt suurendada muud tulevased suuremahulised ehitustööd Eestis, näiteks Rail Balticu ehitus ja teedeehitus.
Politsei- ja piirivalveametil pole riigikontrolli kinnitusel veel lõplikku selgust, kui palju hakkab pärast idapiiritaristu valmimist idapiiri valvamine maksma. Selle kohta esitatud info on olnud vastuoluline. Idapiiriprojektis on aastani 2026 arvestatud hooldus- ja ülalpidamiskulu kokku 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele idapiiri valvamise kulule. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole aga praegu täpselt võimalik hinnata, kui palju on piiritaristu väljaehitamise järel vaja personali ning kui palju hakkab maksma taristu ülalpidamine ja hooldus. See on aga idapiiri valvamise maksumuse arvestamiseks oluline sisendinfo.
Riigikontroll toob esile, et siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet on idapiiri väljaehitamise konkreetset lahendust valdavalt põhjendanud ebaseadusliku rände ja salakaubaveoga seotud ohtudega, mis ei ole aga nende endi ja teiste asjakohaste asutuste ohuhinnangute kohaselt piiripunktide vahelisel alal sagedased ega ulatusliku mõjuga. Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul on idapiir vaja välja ehitada ka seetõttu, et toetada õhupiiri valvamist; vähendada Euroopa Liidu liikmesriigi kohustustega kaasnevaid kulusid; korrastada keskkonnaobjektid, sealhulgas piiriveekogud; lahendada piiriäärse maa omandiga seotud küsimused; luua puuduv õiguslik regulatsioon ja ajakohastada olemasolev; tagada Eestis viibivate NATO üksuste julgeolek ja muud sellist. Nende vajaduste puhul ei ole aga hinnatud probleemide suurust ega analüüsitud, millisel määral valitud idapiirilahendus neid tegevusi toetab.
Valitsuskabinet kiitis 2015. aastal heaks idapiiri väljaehitamise lahenduse politsei- ja piirivalveameti esialgse maksumushinnangu põhjal. Idapiiriprojekti neljakuulise ettevalmistusajaga kujundasid siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet hinnangu maksumuse kohta, mis osutus hiljem liiga optimistlikuks, ega arvestanud sellega, et ebapiisavate ettevalmistustööde põhjal ei olnud võimalik anda maksumuse suurusjärgu kohta kindlustunnet. Kuigi valitsuskabineti 2015. aasta 26. veebruari materjalides idapiirilahenduse heakskiitmise kohta on mainitud, et maksumus täpsustub pärast projekti valmimist 2015. aasta sügisel, ei rõhutatud seda valitsuskabineti liikmetele tehtud esitluses eraldi ja kümnetesse miljonitesse ulatuvad summad olid toodud kohati välja euro täpsusega. Valitsuskabinet arvestas otsuse tegemisel pigem teadmisega, et piiritaristu väljaehitamiseks kulub suurusjärgus 71,3 miljonit ja tegevuskulude lisavajadus on 2016.–2019. aastal 8,2 miljonit eurot. Praeguseks on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda, projekti täpsustatud maksumuse kohta sai Vabariigi Valitsus teabe esialgu lubatud 2015. aasta sügise asemel 2018. aasta veebruaris.
Enne 2014. aasta septembrit ei olnud idapiiri väljaehitamine valitsuse ega siseministeeriumi jaoks prioriteet. Aastatel 2010–2013 sisaldasid siseministeeriumi valitsemisala arengukavad ning politsei- ja piirivalveameti iga-aastased tegevuskavad nii riigipiiri seadusest tulenevaid tegevusi kui ka taristu arendamisega seotud tegevusi. Raha nende tegevuste täitmiseks aga ei leitud, ka seadusega ette nähtud ülesannete tarvis mitte. Selle põhjenduseks on toodud, et idapiiri väljaehitamine ei olnud pikka aega valitsuse ega siseministeeriumi jaoks prioriteet, sest Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon polnud sõlminud piirilepingut. 2014. aasta 5. septembril idapiiril toimunud vahejuhtum tõi idapiiri väljaehitamise valitsuse ja siseministeeriumi poliitilisse fookusesse. Sama aasta 26. septembril algatas valitsus kiirkorras tegevused idapiiri hooldamiseks, märgistamiseks ja väljaehitamise ettevalmistamiseks ning valitsuskabinet kiitis projekti heaks 2015. aasta 26. veebruaril, toob riigikontroll esile.
Riigikontrolli hinnangul ei olnud kiirustamise tõttu siseministeeriumil ega politsei- ja piirivalveametil objektiivselt võimalik põhjalikult läbi mõelda, millist piiritaristut Eesti idapiiril vajab, ega analüüsida alternatiive ja nende maksumust. Samas ei ole teavet, et politsei- ja piirivalveamet oleks kommunikeerinud siseministeeriumile ja siseministeerium omakorda valitsusele, et nad vajaksid oluliselt rohkem aega, et esitatav(ad) piirilahendus(ed) oleks(id) rohkem läbimõeldud ja võimalikult realistlikult hinnastatud.
Vabariigi Valitsuse tugev poliitiline toetus idapiiri väljaehitamisele ei soosinud ka seda, et valitsuse liikmed oleksid siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esitatud piirilahenduse optimaalsuse küsimuse alla seadnud, leidis riigikontroll.
Ka 2018. aastal, kui selgus, et idapiiri väljaehitamine maksab esialgu arvatust kordades rohkem, ei seadnud valitsuskabinet kahtluse alla, kas idapiiri väljaehitamiseks valitud ainuke lahendus on ikkagi optimaalne, lisas riigikontroll mahukas ülevaates.
See on äärmiselt diplomaatiline väljendus. Otsekohesem oleks öelda, et on täiega puusse pandud nii kontseptsiooni, teostuse juhtimise, metoodika valiku kui kommunikeerimise osas. Kas jätkub nõukogude aeg, kus keegi ei kanna vastutust ja kõrvaklapi- ja saapamees taidleb süütut nägu tehes edasi? See asi oleks vaja asjaliku kriminaaluurija pilguga üle vaadata ka aspektist, et kas ei ole hangete omadele kätte mängimise tunnuseid.