Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne riigikaitse teemal Riigikogus 15. septembril 2026.
Lugupeetav rahvaesindus!
Me ei kuulnud siit kõnetoolist kaitseministri poolt tõtt. Küll oleme viimaste nädalate jooksul kuulnud seoses nende moonavahenduslepingutega palju valesid.
2. septembril teatas kaitseminister, et tema neid moonavahenduslepinguid ei ole näinud ega ole nendega tutvunud.
Hiljem tunnistas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) endine direktor, et ta toimetas need tekstid isiklikult kaitseminister Pevkurile, ja Elmar Vaher ütles, et ta sai need lepingud hoopis kaitseminister Pevkuri käest.
2. septembril ütles kaitseminister, et tema ei tea, kelle kaudu tekkis kontakt Dataseliga. Kaks nädalat hiljem talle kontakt meenus ja RKIK-i endine direktor Saar ütles, et tegemist oli firmaga Oculus, keda vahendas justnimelt kaitseminister.
Minister kinnitas 2. septembril, et tema ei ole mingite lepingu sisuliste täitmise küsimustega tegelenud. Kaitseinvesteeringute keskuse eelmine direktor andis eile kirjaliku tunnistuse, kus ta ütles, et härra Pevkur tegeles konkreetsete lepingute puhul aktiivselt lausa lepingutingimustega, suuniste andmisega, isegi raamatupidamisreeglite mittetäitmise nõudmisega, kiiremate maksetega konkreetsetele ettevõtetele.
Samuti oli huvitav, et Dataseli kaasuses pidas kaitseminister vajalikuks, et tekiks veel üks vahendusfirma 2024. aasta suvel, mille koha pealt ta survestas RKIK-i vahendusrolli võtma. Tegemist on Thessaloniki kasutatud autode firma tütarühinguga, mis asutatigi 2024. aastal. Selle koha pealt ta meile vastuseid ei andnud.
Usaldust riigikaitse vastuon kõigutatud . See on väga tõsine probleem ja murekoht, aga seda vastutust ja selle tajumist me kaitseministri poolt täna ei kuulnud.
Meil seisab ees selge ülesanne luua selgus nendes asjades ja panna süüdlased vastutama. Kogu selles tehingute skeemis, panete tähele, toimis väga selge joonis. Tulemüürid reeglite näol – neid tegelikult ei täidetud. Ei täidetud Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra reegleid, ei arvestatud tegelikkuses kontrollimehhanisme ja otsuseid ei langetatud vastavas organis, kus seda oleks pidanud tegema, vaid viidi kitsamale tasemele, kus vahetult otsuseid langetas minister Pevkur.
Küüniline on pugeda Ukraina toetamise taha. Just nimelt Ukraina toetamine takerduski nende tehingute sellise dünaamika tõttu.
Kaitseminister ei andnud meile vastust ka selle kohta, et RKIK taotles riskide esilekerkimisel selle skeemi peatamist, kuid kaitseminister lükkas selle tagasi. Millised tehingud tegelikkuses siis oli vajalik veel ellu viia, sellele avalikkus tegelikult vastust ei tea. Ühiskond praegu veel vastuseid ei tea.
Me oleme leidnud ja tuvastanud ridamisi valesid ja meil seisab ees töö järgnevatel kuudel nende tehiolude tuvastamisel ja informatsiooni kogumisel.
Kaitseminister kõneles edust riigikaitses – minu sümpaatia ja toetus kõigile, kes vabatahtlikult, kutseliselt Eesti riigikaitse ja julgeoleku panustamisse nendel viimastel aastatel on edukalt andnud oma osa –, kuid Eesti riigikaitse ei võrdu Reformierakonna poliitikaga, mis on kõikides sektorites läbi kukkunud. Paraku riigikaitse on arenenud vaatamata kaitseministrile, mitte kaitseministri vedamise või eestseismise tõttu.
Tuletan meelde mõned faktid, mille suhtes ka ametisse astuv kaitseminister on olnud märkimisväärselt kriitiline:
- 2023. aastal, kui sõjaline nõuanne nägi ette droonivõime arendamist ja seda ei tehtud, siis vastas minu kirjale kaitseminister Pevkur, et droonid on näha palja silmaga. Seetõttu see ei olnud prioriteetne.
- Kaitseminister jättis ka tähelepanuta vajaduse täiendavat moona hankida, põhjendades seda muude eluvaldkondade rahastamise probleemidega, ei viinud neid asju valitsusse.
- Hiljem otsustas ta, et see moon tuleb hankida ajavahemikus aastani 2031. Ainult avalik surve ja kriitika, sealhulgas poliitiline kriitika, sundis valitsust nendes kriitilistes riigikaitsevaldkondades otsuseid korrigeerima.
Nii et kaitseministri etteheited selle kohta, et otsekui kriitiline arutelu riigikaitse kohta, olgu ta siis korralageduse kohta, mis puudutab rahaasju, neid tehinguid või ka riigikaitse sisuliste valikute või loiduse tõttu, et see otsekui teenib Kremli huve – ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Niisugust enesetsensuuri kehtestamist ühepoolselt, võimuvertikaalina, ei saa lubada. Vastupidi, see tähendab riski täiendavalt riigikaitsele.
Ka Balti kaitseliini arendamine on meil paraku toppama jäänud. Ka seda on tunnistanud ametisse astuv kaitseminister ühe oma ülesandena.
Laiemalt tuleb öelda, et praeguse informatsiooni alusel jääb ka sellel aastal sadu miljoneid eurosid kasutamata kaitsehangete ehk kaitse-eelarve realiseerimise osas.
Omaette küsimus on parlamendi eksitamine. Need ei ole olnud mitte viimaste nädalate valed, vaid see on olnud juba pikemat aega ka nende Riigikontrolli toodud tehingutega seoses: kas need tekitavad varalisi riske riigile, kas tegelikkuses nendest asjaoludest parlament ei ole informatsiooni nende ilmnemisel juba 2025. aasta alul saanud.
Nii et võtame kokku. Riigikaitse valdkonnas tuleb taastada usaldus. Meil peab olema rahvuslik konsensus selles, et me panustame nii enne kui ka pärast valimisi jõudsasti sellesse, et meie iseseisev kaitsevõime kasvaks. Aga seda ei ole võimalik teha valetades, seda ei ole võimalik teha hämades ja omakasulistel motiividel. Need asjaolud tuleb klaariks teha, siit ei ole pääsu.
Tagasiastumine ei ole selle vastutuse mitte lõpp, vaid alguspunkt tõe tuvastamisel. Laiemalt seisavad järgnevatel kuul ees lohisevat ja üksnes viimase kaitsevallina turunduspoliitikat Reformierakonna poolt. See läheb Eestile nii usalduse mõttes kui ka poliitika elluviimise mõttes palju maksma.
Nii et minu sõnum on, et Reformierakonna valitsus on oma aja ära elanud. Aeg on avaldada sellele Kristen Michali juhitud valitsusele umbusaldust.
Aitäh!
