81 aastat tagasi, 9. märtsil 1944, tabas Tallinna ja teisi Eesti linnu ränk Nõukogude Liidu õhurünnakute laine. Isamaa initsiatiivil otsustas Tallinna linnavolikogu mullu ühehäälselt kuulutada märtsipommitamise aastapäev ametlikuks mälestuspäevaks ning heisata Tallinna linna asutustel Eesti lipp leinalipuna.
Isamaa Tallinna piirkond asetas tänasel mälestusüritusel Siselinna kalmistul traditsiooniliselt pärja hukkunute mälestamiseks. Piirkonna juhi Riina Solmani sõnul on vaja märtsipommitamist mäletada ja teadvustada meie ajalugu. „Idapiiri taga asetseva naabri mineviku õudusi on tarvis meenutada ja neid teadvustada, et ära hoida kurjuse kasvu ja selle kordumist,“ sõnas Solman.
Nõukogude okupatsiooniväe rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil, hävis suur osa Harju tänavast.
„Märtsipommitamises kukutas Nõukogude Venemaa õhuvägi Tallinnale üle 3000 pommi. Hukkus üle 700 inimese, kellest enamik tallinlased. Täielikult või osaliselt hävines ligi 5000 hoonet,“ sõnas linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Solman. „Mul on hea meel, et tänavu oli esimest korda 9. märts Tallinnas ametlik mälestuspäev. Me ei tohi Eestis kunagi unustada õudusi, milleks on võimeline meie agressiivne idanaaber.“
Ta lisas: „Märtsipommitamine on osa meie ajaloost. Selle pommitamise tagajärjed on kujundanud olulisel määral linnaruumi ning selle tagajärjel kaotasid enda elu sajad inimesed. Me mälestame märtsipommitamist, et hoida meie teadvuses neid, kes kannatasid ja hukkusid,“ ütles Solman.
9. märtsil 1944 hävis kahes Nõukogude õhuväe rünnakulaines kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Pea 20 000 Tallinna elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Kokku langesid Tallinnale toona ühe ööga üle 3000 pommi.
