Laupäeval möödub 75. aastat sellest, kui Nõukogude Liidu poolt pommitati puruks suur osa Tallinna südalinnast. Isamaa fraktsiooni hinnangul tuleks seetõttu 9.märts kuulutada mälestuspäevaks ning linnaasutustel tuleks sel päeval heisata lipud ja teavitada linnameedia kaudu kodanikke päeva tähendusest Tallinnale.
Juba möödunud aastal esitas Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsioon eelnõu, mille kohaselt tuleks 9. märtsil mälestada märtsipommitamises hukkunuid. Linnavolikogule see konkreetne eelnõu ei sobinud, mistõttu pöörduti nõu saamiseks riigikantselei poole, kuna eelnõu ei olnud linnavalitsuse hinnangul kooskõlas lipuseadusega. Vastupidist leidis aga riigikantselei nõunik Gert Uiboaed, kelle sõnul pole mälestuslipu kasutamine piiratud ainult üleriigilise leinaga nagu seda leidis olevat Tallinna linnavolikogu. Selline õigus on kõigil.
Kahes rünnakulaines hävis 1549 ja purustusi sai 5073 hoonet. Hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 20 000 inimest jäi peavarjuta. Tuhandeid inimesi puudutanud tragöödia mälestamiseks ei tohiks lipu heiskamine paljuks olla.
Juba kahe päeva pärast möödub sellest õudusest 75 aastat, mille tulemusena Tallinn põles, Estonia oli varemeis. Kõlab õõvastavalt, et veel eelmisel aastal sooviti koostöös linnavolikoguga korraldada selle rünnaku aastapäevaga kõrvuti nõukogude estraadikontserti.
Sel korral võetakse selle mälestamiseks ette väärilisemaid tegevusi nagu näiteks installatsioon „Mälupildid“ Vabaduse väljakul, mille raames saab 9. märtsil keskpäevast kuni õhtul kella 22ni näha ja kuulata video- ning audioinstallatsioonidena mälestusi inimestelt, kes tolle saatusliku öö tagajärjel kannatasid.
Miks ei võiks seda tragöödiat mälestada aupaklikult meie armsa trikoloori heiskamisega? Isegi nüüd, aastapäeva lähenedes, ei ole ettepanekuga kuhugi jõutud. Tulevik on nende päralt, kes minevikku mäletavad ja sellest õppust võtavad. Just seepärast me mälestamegi märtsipommitamise ohvreid ja teeme ettepaneku muuta 9. märts lipu heiskamisega mälestuspäevaks Tallinna linnas.
