Rahvastikuminister Riina Solman kohtus Pelgulinna sünnitusmajas lapseootel naistega, et selgitada aasta lõpus väljamakstava sünnitushüvitise tulumaksustamisega seonduvaid muudatusi, tutvustada rahvastikuministri tegevusvaldkonda ning saada vahetut tagasisidet perepoliitika kohta.
„Mul on lapseootel emadele hea sõnum perepoliitikat puudutava maksumuudatuse kohta. Aasta viimastel kuudel sünnitajatel tekib edaspidi võimalus osa sünnitushüvitise maksustamist tuludeklaratsiooni abil järgnevasse aastasse üle kanda. Praegu on probleemiks, et kuna sünnitushüvitist makstakse aasta lõpus mitme kuu eest, suurendab see maksustatavat tulu ja vähendab maksuvaba tulu. Seetõttu tuli aasta lõpus sünnitaval ja sünnitushüvitist saaval naisel rohkem tulumaksu maksta. Tänu rahandusministeeriumi poolt ettevalmistamisel olevale tulumaksuseaduse muutmise eelnõule see olukord muutub,“ selgitas Riina Solman, rõhutades, et riigi maksupoliitika peab toetama rahvastiku- ja perepoliitika eesmärke, et Eestis sünniks rohkem lapsi.
Planeeritava tulumaksuseaduse muudatuse järel maksab Haigekassa jätkuvalt naisele ühe korraga välja sünnitushüvitise 140 kalendripäeva ehk umbes nelja kuu töötasu ulatuses ning peab sellelt kinni tulumaksu. Seadusemuudatus võimaldab kevadel tuludeklaratsiooni esitades deklareerida sünnitushüvitis 2019. aasta tuludeklaratsioonis nii, et 2020. aasta eest saadud summa kantakse üle järgmisesse aastasse ning maksustatakse koos 2020. aastal saadud tuluga. Tänu sellele ei vähene isiku 2019. aasta maksuvaba tulu ja tal ei teki ka tulumaksu juurdemaksmise ohtu. Kokkuvõtvalt saavutatakse maksustamisel sama olukord, kui sünnitushüvitist saaks kuupõhiselt. Olukord muutub 2022. aastast, mil jõustuvad perehüvitiste seaduse muudatused ja sünnitushüvitis liidetakse vanemahüvitise süsteemi ning hüvitist hakatakse maksma kuupõhiselt.
„Mul on hea meel, et asjad on võtnud kiiresti positiivse pöörde. Alles 10. oktoobril kirjutasin Õhtulehes, et aasta lõpus sünnitavate emade ebasoodne maksustamine on kahetsusväärne ning kutsusin sotsisaal- ja rahandusministeeriumi üles probleemi koostöös lahendama. Tunnustan ja kiidan rahandusministeeriumit kiire ja tubli töö eest!“ lausus Solman ja lisas: „Peatselt otsustamisele tulev seadusemuudatus on antud olukorras ka parim võimalik lahendus, sest aasta lõpus sünnitavad naised saavad sünnitushüvitise kätte ühe maksena, kuid nad ei pea kokkuvõttes maksma rohkem tulumaksu kui mis iganes muul ajal sünnitushüvitist saavad naised.“
Rahvastikuminister andis kohtumisel ühtlasi ka ülevaate enda tööst rahvastiku- ja perepoliitika valdkonnas ning globaalse eestluse ja kodanikuühiskonna toetamise korraldamisel. Samuti kuulas Solman naiste tagasisidet ja mõtteid perepoliitika osas. Mitukümmend kohal viibinud lapseootel ema olid üksmeelel, et Eestis on head perepoliitika meetmed, mis toetavad lapsevanemaid, nende hulgas hinnatakse eriti kõrgelt vanemahüvitist. Samas toodi välja ka mitmeid probleemkohti. Näiteks avaldati arvamust, et sama suurt vanemahüvitist kahe järjestikuse lapse sünni korral võiks saada senise 2,5 aasta asemel 3 aasta jooksul. Naised tõid ka välja, et pere juurdekasvu hetkel on eluaseme soetamine aktuaalne ning nad ootaksid suuremat riigi poolset tuge. Tunti ka muret, et peale vanemahüvitise perioodi lõppu tööle naastes ja lapsega hoolduslehel olles saavad nad hüvitist miinimumpalga alusel, kuna eelneval aastal puudus neil sotsiaalmaksuga maksutatav tulu.
Minister Riina Solman tänab Pelgulinna naistekliiniku juhataja Piret Veerust ja perekeskuse juhataja Meelike Reimerit sooja vastuvõtu ja hea koostöö eest kohtumise korraldamisel.
