Eesti Päevaleht, LP ja Delfi valivad juba kuuendat korda aasta kõige mõjukama eestlase. Välisminister Urmas Reinsalu leiame kõrgelt kaheksandalt kohalt.
Pole asja, mille kohta välisminister Urmas Reinsalu arvamust ei avaldaks. Kaunis tihti on ta jutt ebakonventsionaalselt julge ja võib kirgi sütitada. Kuid ta ei häbene oma mõtteid kuuldavaks teha, põhjendavad toimetused valikut.
Millega siis Eesti üheks mõjukaimaks inimeseks valitud Reinsalu silma paistis? Kokkuvõttes märgitakse, et tänavu õnnestus Reinsalul teistest varem asjale pihta saada. Kui president Kersti Kaljulaid saatis koalitsiooni teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise plaani riigikohtule hinnata, võttis endine justiitsminister Reinsalu kätte ja analüüsis asja ise läbi. „Hoopis presidendi otsus on põhiseadusvastane,” teatas ta. Sügisel selgus, et riigikohus ei leidnud valitsuse kavas viga. Ja just nii oligi Reinsalu ennustanud.
Esimene minister, kes hakkas drastilisi muutusi selgitama
Erakordsust täis aastas oli see aga väike kõrvalepõige. Sarnaselt kõigi teistega, lõi koroonapandeemia sassi ka Urmas Reinsalu kaua tehtud plaanid. Kui valitsus tervikuna liikus Eestis piiranguid paika pannes avalikkuse ootuste taustal justkui teosammul ja kabinettides nõu pidades, siis Reinsalu oli minister, kes hakkas inimestele esimesena ees seisvaid drastilisi muudatusi selgitama. Ning juba tükk aega enne 12. märtsi, kui Eestis kehtestati eriolukord, jagas välisminister hoiatusi: piirid pannakse kinni, tulge kohe koju tagasi. Ühtlasi käivitas just Reinsalu suure konsulaaroperatsiooni, millega püüti inimesi järjest suletavate piiride, tühistatud lendude ja kõige muu kiuste koju aidata.
Doktor Reinsalu
Koroonakriisi epitsentris, mil kommunikatsioon oli leebelt öeldes tagasihoidlik, taipas Reinsalu ministrite seast ühena vähestest, et kõige olulisem on inimestele kogu aeg valitsuse tegevust selgitada, rääkida ja kirjutada. Nii kujunes just välisministri Facebooki seinast ja tema esinemistest üks operatiivseimid võimalusi pandeemia olukorral silma peal hoida. Tõsi, tihtipeale läksid Reinsalu monoloogid välisasjade portfellist nii kaugele, et ajakirjanikud ristisid ta tervishoiuteemade lahkamise tõttu hellitavalt doktor Reinsaluks.
Omamoodi triumf Reinsalu Facebooki lehe ja vaistu osas saabus sügisel, kui välisminister hakkas lisaks Eestile jagama infot teistegi riikide kohta. Seejuures teatas ta mitu päeva ette Soome valitsuse reisipiirangute otsusest, mida põhjanaabrite ministrid polnud veel langetanudki.
Ja nüüd jätkame Eesti Päevalehe, LP ja Delfi kuuendat korda valitava saja kõige mõjukama eestlase osas.
Üheksandal kohal on Helir-Valdor Seeder
Isamaa esimehena saavutas Seeder olulise võidu, kui tüüris võiduka lõpuni teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise. Valitsuskriisides oli ta pigem neutraalne, töötades koalitsiooni püsimise nimel. Hindajad märgivad, et Seeder on koos Isamaaga valitsuse püsimise oluline kaalukeel, sest oravapartei on neid mitu korda üritanud keelitada hoopis endaga valitsust tegema.
Jüri Luik, koht 31
Mis siis, et kaitseminister Jüri Luik on ajakirjanike meelest jäänud mõneti tagashoidlikuks, on tema valdkonnas asjad edenenud. Kaitsevägi areneb. Muu hulgas jõudsid pärale uued liikursuurtükid ning riigieelarvest tagati kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Tõnis Lukas, koht 58
Tõnis Lukas on kultuuriminister, kes avas kultuurielu pärast kevadist eriolukorda ja pole seda kinni keeranud nüüdki, kui kogu maailma kinod ja teatrid on koroonapiirangute tõttu täiesti või pooleldi lukus. Lõppevale aastale tagasi vaatavad kultuurikorraldajad ja PÖFF-i juht Tiina Lokk tänavad ministeeriumi toetuse, abimeetmete ja lukku keeramata kultuurielu eest.
Priit Sibul, koht 84
Priit Sibul on Isamaa erakonna Riigikogu fraktsiooni juht ja partei peasekretär. Koostöös erakonna esimehe Helir-Valdor Seederiga juhivad nad pingerea koostanute hinnangul erakonda kindla käega ja Sibula arusaamad ning mõtted mängivad Isamaa poliitikas olulist rolli.
